Räähti uđđâ siijđo:
|
|---|
|
| Oho 40 artikkâl
|
|---|
 ČiđđâČiđđâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii C (carbonium), oornigloho 6 já aatoomtiäddu 12,0107 u. Čiđđâ lii puoh tobdos elimân velttihánnáá aamnâs, já tot lii uássin maaŋgâin iälánáid tergâdis amnâsijn, tego DNA:st, čiđđâhydraatijn, proteinijn sehe vuojâin.
Čiđđâ jorá luándust ohtânmaanoost vuárhást nuubán. Šadoh vyerkkejeh ááimu čiđđâdioksid čiiđâ ohtiimist, mast tot sirdâšuvá eennâmvuáđun teikâ eres iälánáid, ko šaddo jáámá teikâ ellee porá tom. Iäláneh kevttih čiđđâovtâstuvâid ravâdâssân já luovâsmiteh čiđđâdioksid ááimun sellâvuoiŋâmist. Eennâmvuáđun karttâm šado orgaanlâš aamnâs miäská, mii luovâsmit čiiđâ ááimun. Uási amnâsist vuáju hitásávt jieŋâlâsân já muttoo korrâ tedduu já liegâsvuođâ keežild oljon já eennâmkaasun. Fossiillâš puáldimamnâsij kevttim tiet oljo já eennâmkaasu čiđđâ piäsá maasâd ááimun. Uási čiiđâst lii kásánittâm meeráid, já stuárráb čiđđâdioksid meeri ááimust lasseet meid čiđđâdioksid mere meerâin. Čiđđâdioksid toovât šaddovistealmoon, mon keežild Eennâmpállu piso tuárvi liegâsin elimân. Čiđđâdioksid meeri lasanem áimukeerdist lii nanosmittâm šaddovistealmoon já tovâttâm šoŋŋâduv lieggânem. Meerâin čiđđâdioksid já čääsi reaktiost šadda čiđđâsuuvrâ, mii suvro čácáduvâid. Čácáduvâi suvrom toovât merhâšittee hááituid tobbeen ellee iälánáid.
| |
|
|---|
|
| Tiettih-uv tun, ete...
|
|---|
|
|
|
|
|
