Kanada

Kanada Canada (eŋgâlâskielân) Canada (ranskakielân)
lippu	vaakun

Staatâhäämi	parlamentaarlâš demokratia, vuáđulavâlâš monarkia

Kunâgâs Kenraalkuvernöör	Charles III Mary Simon
Uáiviminister	Mark Carney

Uáivikaavpug	Ottawa

Eres kaavpugeh	Toronto, Montreal, Vancouver, Calgary

Vijđodâh	9 984 670 km²
– sisčääci	8,92 %

Ässeeloho (2019)	37 797 496
– ässeesaahâdvuotâ	3,79 ässed/km²

Virgáliih kielah	eŋgâlâskielâ, ranskakielâ

Vaaluut	Kanada dollar (CAD)

Äigi	UTC−3.30 / UTC−8
– kesiäigi	UTC−2.30 / UTC−7

Uánádâs	CA
– fiävruin	CDN
– kirdemmašinijn	C / CF

Jotolâh	uálgispiälásâš

Sundenummeer	+1

Internet TLD	.ca

Motto	"A Mari Usque Ad Mare"

Aalmuglâšlaavlâ	O Canada

Kanada lii staatâ Tave-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Ottawa.

Eennâmtiätu

Sajadâh já rääjih

Kanada lii staatâ Tave-Amerikist. Ton áinoo eennâmräjiránnjá lii Ovtâstum staatah sehe mäddin já taveviestârist (Alaska).

Haldâttâh já politiik

Kanada lii vuáđulavâlâš monarkia, mii lii Amerikist eromâš, ko masa puoh eres staatah Amerikist láá täsivääldih.

Kuávlulâš jyehim

Kanada provinseh já territorioh já toi uáivikaavpugeh

Prooviins	Uáivikaavpug	Seervâi littostaatân	Vijđodâh
Brittilâš Kolumbia	Victoria	1871	944 735 km²
Alberta	Edmonton	1905	661 848 km²
Saskatchewan	Regina	1905	651 036 km²
Manitoba	Winnipeg	1870	647 797 km²
Ontario	Toronto	1867	1 076 395 km²
Québec	Québec	1867	1 542 056 km²
New Brunswick	Fredericton	1867	72 908 km²
Nova Scotia	Halifax	1867	55 284 km²
Prinssâ Edward suálui	Charlottetown	1873	5 660 km²
Newfoundland já Labrador	St. John's	1949	405 212 km²
Territorio	Uáivikaavpug	Seervâi littostaatân	Vijđodâh
Yukon	Whitehorse	1898	482 443 km²
Taveviestârterritorioh	Yellowknife	1870	1 346 106 km²
Nunavut	Iqaluit	1999	2 093 190 km²

Ekonomia

Tuuriism

Algâaalmugmađhâšemsyergist lii merhâšittee rooli Kanada ekonomiast. Ive 2023 syergi njuolgâ vaikuttâs Kanada bruttoaalmugpyevtittâsân lâi 1,6 miljard dollarid, adai váhá paijeel miljard eurod. Summe lâi kuittâg 10 % ucceeb ko ive 2019 ovdil koronapandemia. Jis inflaatio váldoo huámášumán rekigijguin, te njeeijâm lâi vala stuárráb, ađai 24 %.^[1]^[2]

Kanadast lii maailm stuárráámus algâaalmugij mađhâšemekonomia. Mađhâšem lii uáli tehálâš iäláttâs Kanada algâaalmugáid. Pargosaje mađhâšemirâttâsâst tâi irâttâs vuáđudem sáttá merhâšiđ máhđulâšvuođâ pääcciđ orroođ päikkikuávlun. Syergi irâttâsâi kävppijoto lâi ive 2023 2,4 miljard eurod, já pargosajeh lijjii masa 35 000.^[1]^[2]

Viehâdâh

Kaavpugeh

Kanada stuárráámus kaavpug lii Toronto.

Škovlâlijd

Lasetiäđuh Kanadast láá siijđoin 132–140 (pittá 24. Kanadast keljideh muorah, maailmah já čäcivyeimi) oppâkirjeest ŠE Amerik.

Fáádást eres soojijn

Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kanada.

Käldeeh

↑ ^a ^â Nikula, Kaisu: Čuolmah Kanada algâaalmugij mađhâšemsyergist anarasaavis.fi. 21.2.2025. Čujottum 20.2.2025.
↑ ^a ^â McRae, Sheldon: New Conference Board of Canada Research Shows Indigenous Tourism’s Potential Falling Short of Post-Covid Recovery Goals Despite Growing Demand - Indigenous Tourism Industry News Indigenous Tourism Association of Canada. 23.1.2025. Čujottum 20.2.2025. (eŋgâlâskielân)

[aavis21022025-1] â Nikula, Kaisu: Čuolmah Kanada algâaalmugij mađhâšemsyergist anarasaavis.fi. 21.2.2025. Čujottum 20.2.2025.

[McRaeITAC-2] â McRae, Sheldon: New Conference Board of Canada Research Shows Indigenous Tourism’s Potential Falling Short of Post-Covid Recovery Goals Despite Growing Demand - Indigenous Tourism Industry News Indigenous Tourism Association of Canada. 23.1.2025. Čujottum 20.2.2025. (eŋgâlâskielân)

[1]

[2]