Helena Westermarck

Helena Charlotta Westermarck (20. skammâmáánu 1857 Helsig, Ruošâ kiäisárrijkkâ – 6. cuáŋuimáánu 1938 Helsig, Suomâ) lâi suomâruátálâš kovetaaidâr já kirječällee. Suu viljâ lâi tobdos antropolog Edvard Westermarck.

Westermarck luuvâi Suomâ taaiđâseervi sárgumškoovlâst Helsigist iivij 1874–1877. Ton maŋa sun luuvâi taaiđâmáálárin Adolf von Becker jođettâsâst ive 1880 räi. Ive 1880 Westermarck varrij Ranska Pariisin, kost sun luuvâi Académie Colarossist iivij 1880–1881 já vuod ive 1884.

Pariisist Westermarck puosâškuođij tuberkulosân ige puáhtám innig mááláđ, sun veikkâ puáránij-uv. Talle ko sun lâi pyeccee, sun čäliškuođij esseid já taaiđâárvuštâlmijd Finsk Tidskrift -äigipajeloostân. Majebist Westermarck čaalij ain eenâb nisonij sajattuvâst siärváduvâst já nisonij historjást. Sun lâi ohtâ Union Nissoonaašijlito vuosmuin vaiguttijjein, ko litto vuáđudui ive 1892^[1].

Kirjáliih tyejeh

Ur studieboken I–II, berättelser och utkast. 1890-1891. Novelleh já esseeh.
Nyländska folksagor berättade för ungdom af Helena Westermarck. 1897. Maainâslčuágáldâh.
Tecken och minneskrift från adertonhundratalet (I fru Ulrikas hem). 1900. Roomaan.
Ljud i natten. 1903. Roomaan.
Vandrare. 1910. Roomaan.
Adelaïde Ehrnrooth: Kvinnosprår i finländskt kulturliv. 1928. Eellimkerdi.
Mina levnadsminnen. 1941. Muštâlus (almostum Westermarck jäämmim maŋa).

Käldeeh

↑ digi.kirjastot.fi Čujottum 11.3.2021 (suomâkielân)

[1] .kirjastot.fi Čujottum 11.3.2021 (suomâkielân)

[1]