Aleutkielâ
Aleutkielâ lii eskimo-aleutlâš kielâ, mii kielâlávt lohhoo aleutlij kielâi juávkun.[1] Aleutkielâ lii aleutlij kielâi juávhu áinoo kielâ. Ton aldemus hyelkkikielâ lii alutiiqkielâ.[2] Aleutkielâst láá suulân 40–80 sárnod (ive 2024).[3]
| Aleutkielâ | |
|---|---|
 |
|
| Nommâ | |
| Jieijâs kielân | Unangam Tunuu |
| Tiäđuh | |
| Kuávlu |
 Alaska Ruoššâ |
| Virgálâš kielâ | Alaska |
| Sárnoi meeri |
40–80 Alaskast (2024) 0 Ruošâst |
| Saje | ij 100 stuárrámuu juávhust |
| Pustaveh |
läättinkielâliih (Alaskast) kyrilliih (Ruošâst) |
| Kielâhuolâttâs |
Alaska Native Language Center Russian Association of Indigenous Peoples of the North |
| Kielâtieđâlâš luokkajyehim | |
| Kielâkodde | eskimo-aleutliih kielah |
| Kielâjuávkku | aleutliih kielah |
| Kielâkoodih | |
| ISO 639-2 | ale |
| ISO 639-3 | ale |
| Glottolog | aleu1260 |
Sárnumkuávlu
muteAleutkielâ sárnoo ärbivuáválávt Beringčuálmi kuábbáá-uv peln Alaskast já Ruošâst. Ton lasseen tot sárnoo Aleutij suolluin já Pribilofsuolluin Alaskast sehe Kommodorsuolluin Ruošâst.
Kuávlukielah
muteKuávlukielah pyehtih jyehiđ kuulmâ juávkun: viestârkuávlukielah (Alaskanjargâ, Unalaska, Belkofski, Atkutan, Pribilofsuolluuh, Kashega já Nikolski), nuorttâkuávlukielah (Kommodorsuolluuh, mut ij Beringsuollust) já Atka (Atkasuálui já Beringsuálui).[4]
Stuárráámus uási aleutkielâ sárnoin ääsih Atkasuollust.[5] Ruošâst aleutkielâ lii časkâm. Tobbeen majemuš sárnoo jaamij ive 2022.[6]
Ruošâkielâ lii vaikuttâm puoh kuávlukieláid leksikallii tääsist. Beringsuolluu kuávlukielâst láá eenâb ruošâkielâliih lovnâsäneh ko puoh eres kuávlukielâin.[7]
Aleutkielâ pustaveh
muteAleutkielâst láá 6 vookaal já 22 konsonantid.
Alaskast aleutkielâ čálloo 25 puustav já 5 digraf peht:
Vokaleh: Aa, AAaa, Ii, IIii, Uu, UUuu
Konsonanteh: Bb*, CHch, Dd, Ff*, Gg, Xx, Ĝĝ, X̂x̂, Kk, Ll, Mm, Nn, NGng, Pp*, Qq, Rr*, Ss, Tt, Vv*, Ww, Yy, Zz**
Ruošâst aleutkielâ (Beringsuolluu kuávlukielâ) čálloo 55 kyrillijn pustaváin. Tain 15 láá vokaleh já 37 láá konsonanteh.[8]
Vokaleh: Аа, А̄а̄, Ее*, Е̄е̄*, Ёё*, Оо*, О̄о̄*, Уу, Ӯӯ, Ээ*, Э̄э̄*, Юю, Ю̄ю̄, Яя, Я̄я̄
Konsonanteh: Бб*, Вв*, Гг, Ӷӷ, Гўгў, Д д, Д̆ д̆, Жж*, Зз**, Ии, Ӣӣ, Йй, ʼЙʼй, Кк, Ӄӄ, Лл, ʼЛʼл, Мм, ʼМʼм, Нн, ʼНʼн, Ӈӈ, ʼӇʼӈ, Пп*, Рр*, Сс, Тт, Фф*, Хх, Ӽӽ, Цц*, Чч, Шш*, Щщ*, Ыы*, Ы̄ы̄*, ʼЎʼў
Eres pustaveh: Ъъ, Ьь, ’
*= puustav kiävttoo tuše lovnâsaanijn
**= puustav kiävttoo tuše Atkasuolluu kuávlukielâst
Kielâoppâ
muteAleutkielâ sänioornig lii subjekt-objekt-verbâ (SOV).[9] Veerbah sojeh oovtâlovvoost, kyevtlovvoost já maaŋgâlovvoost.[10] Aleutkielâst láá kyehti säniluoka: substantiiveh já veerbah.[4]
Aleutkielâ lii agglutinativlâš kielâ. Tast lii polysynteetlâš hämioppâ, já sääni morfeemmeeri lii eromâš styeres.[4]
Kirjálâšvuotâ
muteKielâoppâkirjeh já eres kirjeh
mute- Berge, Anna (2016). Pribilof Anĝaĝigan Tuningin: The Way We Talk in the Pribilofs. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-124-7
- Berge, Anna & Dirks, Moses (2009). Niiĝuĝis Mataliin Tunuxtazangis: How the Atkans Talk (A Conversational Grammar). Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-096-7
- Bergsland, Knut (1997). Aleut Grammar: Unangam Tunuganaan Achičaasix̂. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-064-9
- Bergsland, Knut (1998). Ancient Aleut Personal Names: Ancient Aleut personal names = Kadaangim Asangin / Asangis: materials from the Billings Expedition 1790–1792. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-065-7
- Bergsland, Knut & Dirks, Moses (1981). Atkan Aleut School Grammar. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
- Bergsland, Knut & Dirks, Moses (1978). Niiĝuĝim Tunugan Ilakuchangis: Introduction to Atkan Grammar and Lexicon. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
- Geoghegan, Richard Henry (1944). The Aleut Language. Washington, D.C: United States Department of the Interior
Sänikirjeh
mute- Bergsland, Knut (1994). Aleut Dictionary. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-047-9
- Bergsland, Knut (1980). Atkan Aleut-English Dictionary. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
- Fortescue, Michael & Jacobson, Steven & Kaplan, Lawrence (2010). Comparative Eskimo Dictionary with Aleut Cognates Second Edition. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-109-4
Iäláskittem
mute- The Aleut Corporation: Reclaiming Our Heritage: Cultural and Language Revitalization among the Unangax̂ People.
- Aleutian Pribilof Islands Association: Unangam Tunuu Program.
Fáádást eres soojijn
mute |
Aleutkielâ Wikipedia-proojeekt láláttuvâst |
- Alaska Native Language Center: Unangam Tunuu / Aleut (eŋgâlâskielân)
- Alaska Native Language Preservation and Advisory Council (eŋgâlâskielân)
- Alaska Native Languages: Unangam Tunuu (Unangax̂) (eŋgâlâskielân)
- Alaska Native Language Archive: List of Aleut (Unangan) language resources (eŋgâlâskielân)
- University of Alaska-Fairbanks: Introduction to Unangam Tunuu (eŋgâlâskielân)
Käldeeh
mute- ↑ Unangam Tunuu / Aleut www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Alutiiq / Sugpiaq www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ How Many Speakers are There of Each Alaska Native Language? www.commerce.alaska.gov. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Bergsland, Knut: Aleut Grammar: Unangam Tunuganaan Achičaasix̂. Fairbanks: Alaska Native Language Center, 1997. ISBN 1-55500-064-9.
- ↑ Ryan, John: St. Paul Island revives Aleut language, culture alaskapublic.org. 29.10.2015. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Last Native Speaker Of Aleut Language In Russia Dies rferl.org. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ De la Fuente, José Andrés Alonso: The influence of Russian on the Eskaleut languages. Przegląd Rusycystyczny, 2018, nr 162, s. 99–125. ISSN 0137-298X. Artikkâl nettiversio. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Головко, Е. В.: Словарь алеутско-русский и русско-алеутский (беринговский диалект), s. 14. Отд-ние изд-ва "Просвещение", 1994. ISBN 978-5-09-002312-2.
- ↑ Berge, Anna: Object Reduction in Aleut. Asian and African Languages and Linguistics, 2012, nr 7, s. 5–23. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Merchant, Jason: Aleut case matters. Conference on Pragmatics, Grammatical Interfaces, and Jerry Sadock, 2008, s. 1–10. (eŋgâlâskielân)