Shanghai
Shanghai (kiinakielân 上海, mandariinkiinakielân: 
Shànghǎi (raavâ), wu-kiinakieláid: Zaon22 he44 (raavâ)) lii ässeelovo mield Kiina stuárráámus kaavpug. Shanghai lii ohtâ Kiina tehálumosijn ekonomâlijn kuávdáin já ohtâ maailm stuárráámuin hamânijn.
| Shanghai | |
|---|---|
.jpg) Lujiazui |
|
_(%2Ball_claims_hatched).svg) |
|
| Staatâ |
 Kiina |
| Vijđodâh | |
| – kaavpug | 6 341 km² |
| Alodâh | 4 m |
| Ässeeloho (2023) | 24 874 500[1] |
| – ässeesaahâdvuotâ | 3 900 ässed/km² |
| Äigistielâs | UTC+8 |
Nommâ
muteNommâ "Shanghai" meerhâš "meerâ alne": 上 (shàng/6zaon, "alne") já 海 (hǎi/hé, "meerâ"). Tot kevttui vuossâmuu keerdi suullân ive 1075 Song-dynastia ääigi[2] talle ko kuávlust lâi siämmáánommâsâš kuálásteijeesijdâ.
Historjá
muteKo Shanghai viärdádâl Kiina eres kaavpugáid, te tot lii šoddâm viehâ maŋŋeed. Aalgâst kuávlu lâi häärviht asâiduttum, já páiháliih ulmuuh lijjii iänááš kuálásteijeeh. Song-dynastia ääigi aldasijn leijee Tai-jäävri kuávlust algâttui eennâmviljâlem, mast čuávui ekonomâlâš ovdánem. Shanghaist lâi šiev jieŋâlisčäcihaammân, já tohon vuáđudui tullisajattâh 1000-lovo aalgâst. 1200-lovvoost viljâluuškuođij pumbul, já ton viljâlmân kevttui 70 % Shanghai eennâmviljâlemkuávlust Ming-dynastia ääigi.[3]
Vuossâmuš oopiumsuáti nuuvâi talle ko Nanjing sopâmuš vuáláčallui ive 1842. Tast čuávui tievâsmittee sopâmuš ive 1843, mon maŋa brittiliih kavpâšeijeeh luáštojii Shanghain. Eres viestârenâmeh-uv vađâškuottii siämmáálágánijd vuoigâdvuođâid, moh brittilijn lijjii, já talle vuáđudui Shanghai aalmugijkoskâsâš siirdâkodde. Kuávlu šoodâi jotelávt staatâlágánin.[4] Kuávlust lijjii aalgâst brittiliih, ranskaliih já ovtâstumstaatâliih, já ive 1895 Shimonoseki sopâmuš maŋa kuávlun pottii meiddei jaapaanliih. Iivij 1850–1864 Taiping-stuime tiet brittiliih puurjâstškuottii Jangtsejuuvâ mield, já juuvâst šoodâi tehálâš kavpâšemkiäinu Kiina sisenâmân. Ive 1860 räi Shanghai lâi šoddâm Kiina njunošhamânin, mon peht jođettuvvojii 25 % puoh eennâm tävirijn, moh viäžžojii já puáhtojii meerâ peht.[3]
Shanghai ráhtálâš ovdánem aalgij 1890-lovo maŋa. Eromâšávt Jaapaan já Kiina koskâsii suáđi maŋa olgoeennâmliih ulmuuh investistškuottii Shanghain, já hälbis pargovyeimi áánsust páiháliih fabrikeh miänástuuškuottii. 1900-lovo aalgâst Shanghaist algii stuorrâ poolitliih nubástusah, já olgoeennâmliih vaikuttâsah onnuuškuottii ain negatiivlubbon.[3]
Ko nubbe Kiina já Jaapaan koskâsâš suáti aalgij ive 1937, te aalgâst jaapaanliih pommittii Shanghai já maŋeláhháá väldidii tom. Viestârenâmij siirdâkoddeest šoodâi torvosaje patâreijeid.[4]
Nube maailmsuáđi maŋa Shanghai šoodâi oppeet Kiina jođetteijee paŋkkisyergi já ekonomia kuávdážin.[4]
Suáđi maŋa konflikteh kommunistij já aalmuglii piäláduv kooskâst algii oppeet, já tot tovâttij Kiina siskáldâssuáđi. Kommunisteh väldidii Shanghai vyesimáánust 1949.[4]
Kielâ
mute- Válduartikkâl: Shanghaikielâ
Shanghaist kiinakielâ lasseen sárnoo shanghaikielâ, mii kulá wu-kielâperrui. Kiinakielâ, ađai mandariinkiinakielâ, já wu-kiinakielah iä lah iberdetteeh koskânis.[5]
1990-lovo rääjist maŋgâseh láá varrim Shanghain pargo já máttááttâs tiet, já maŋgii sij iä määti páihálii kielâ. Uđđâ ässeeh sárnuh ton saajeest mandariinkiinakielâ, já tondiet shanghaikielâ lii onnáá peeivi lappuumin. Majemui iivij láá kuittâg lamaš viggâmušah siäiluttiđ kielâ, amas tot časkâđ.[6][7]
Eennâmtiätu
mute
Shanghai lii Jangtsejuuvâ njäälmi já Hangzhouluovtâ kooskâst Nuorttâ-Kiina meerâ riddoost. Tavveen já viestârist kaavpug rájášuvá Jiangsu eennâmkoodán já maadâviestârist vist Zhejiang eennâmkoodán. Haaldâtlávt Shanghain kuleh eidusâš kaavpug, ton aldasijn leijee ovdâkaavpugeh já eennâmkuávlu.[3]
Shanghain kuleh maaŋgah suolluuh, moh láá Jangtsejuuvâst já Nuorttâ-Kiina meerâst. Suolluin puoh stuárráámus lii Chongming. Kaavpug čoođâ kolgee Huangpu lii Shanghai válduášálâš čäcikäldee. Huangpujuuhân lahtoo Wusongjuuhâ, mon mield piäsá sisenâmân. Ráhtálâšvuođâ, tálutuálu já taampâi pasâttâsčääsih pilledeh kuábbáá-uv juuvâ čäcikvaliteet. Shanghaist čuolmân láá meiddei ááimu- já larmânyeskidmeh.[3]
Šoŋŋâdâh
mute
Shanghaist lii lahtâ subtrooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ ovdâkaavpugkuávluin lii 16,2–17,2 °C, já kuávdáást 17,5 °C.[8] Ive 1951 rääjist vyeligumos liegâsvuotâ lii lamaš -10,1 °C uđđâivemáánu 31. peeivi 1977, já ollâgumos liegâsvuotâ 40,9 °C syeinimáánu 21. peeivi 2017[9] sehe syeinimáánu 13. peeivi 2022.[10]
Kaavpugist láá nelji sierâ iveääigi. Täälvih láá njuoskâseh já liähmuseh, mutâ toh pyehtih leđe kolmâseh-uv, já iho sáttá leđe puolâš talle ko piäggá Siberiast. Jyehi ive láá koskâmiärálávt 4,7 peeivi, kuás muáttá, já 1,6 peeivi ko eennâm lii vielgâd.[8] Keesih láá lieggâseh já lahtâseh. Jyehi ive láá koskâmiärálávt 14,5 peivid, kuás liegâsvuotâ lii paijeel 35 °C. Keessiv já algâčoovčâ kaavpug painâšuvá hirmosstormáid.[11]
Piirâs
muteMuorâstuvah já luámučuosâttuvah
muteShanghaist lii uáli jo vijđes muorâstâhvuáhádâh, já ive 2022 räi tobbeen lijjii 670 muorâstâhhâd.[12] "Ulmui neljihâšmuorâstâh" lii Shanghai kuávdáást, já tot lii tobdos eromâšávt tast, ete tot lii eres eennâmmeerhâi alda.[13] Fuxing muorâstuvâst láá ranskaliih muorâstuvah, já ton pirrâsist láá baarih já kähviviäsuh. Zhongshan muorâstâh lii tobdos tast, ete tobbeen lii monument pegâlmâs nyettejeijee Chopinist, já tot lii maailm alemus sust rahtum pääcis.[14] Eres tobdos muorâstuvah Shanghaist láá Lu Xun, Century, Gucun, Gongqing já Jing'an.
Ááimunyeskidem
muteÁáimunyeskidem tile Shanghaist ij lah siämmáá viärráá ko eres Kiina kaavpugijn, mutâ maailm standardij mield tot lii kuittâg onnum merhâšitten.[15] Juovlâmáánust 2013 ááimunuáskádâsâi tääsi lâi 23–31 kerdid aaleeb ko aalmugijkoskâsâš standard.[16] Juovlâmáánu 6. peeivi tile lâi eromâš hyeni, já tondiet puoh olgon leijee aktiviteeteh kiäldojii.[17]
Pirâssuojâlem
muteAlmolâš tiäđulâšvuotâ pirâssuoijâlmist lii lassaanmin, já kaavpug lii investistmin ruuđâ havváid, moi ulmen lii ovdediđ pirâssuojâlem. 16 ihheed pištám haahâ nuuvâi ive 2012, já ton ääigi Suzhoujuuvâst meddâlistojii proomuh, fabrikeh já 1,3 miljovn kuđâhâšmeetterid mote.[18] Ton lasseen haldâttâs lii sirdám mestâ puoh kuávdáást leijee fabrikijd kaavpug olgo-oosijd teikkâ eres eennâmkuddijd.[19] Haldâttâs meiddei movtijdit jotolâhfinnoduvâid kevttiđ eenâb kolgoskaasubuusijd já taaksijd.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Shanghai.
Käldeeh
mute- ↑ Statistical Report on Shanghai's National Economic and Social Development in 2023 web.archive.org. 30.5.2024. Shanghai Statistics Bureau. Čujottum 1.11.2024. (kiinakielân)
- ↑ Hakulinen, Kerkko: Paikannimet, s. 487. Helsinki: WSOY, 2006. ISBN 951-0-27676-6.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Levy, Michael I.: The Geography of China – Sacred and Historic Places, s. 179–190. Britannica Educational Publishing, 2011. ISBN 978-1-65130-182-9.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Pong, David: Encyclopedia of Modern China, s. 172–175. (Uási 3: N–T). Charles Scribner’s Sons, 2009. ISBN 978-0-684-31566-9.
- ↑ Chinese languages www.britannica.com. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Liu, Zat: Is Shanghai's local dialect, and culture, in crisis? web.archive.org. 3.9.2011. CNNGo.com. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Stopping the local dialect becoming derelict archive.shine.cn. 12.5.2011. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 8,0 8,1 General History of Shanghai – Volume 2. Natural environment web.archive.org. 25.10.2018. Office of Shanghai Chronicles. Čujottum 1.11.2024. (kiinakielân)
- ↑ Hottest day ever in Shanghai as heat wave bakes China web.archive.org. 2.9.2024. Phys.org. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Temperature in Shanghai hits record high web.archive.org. 2.9.2024. People's Daily Online. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 1.6m flee Shanghai typhoon web.archive.org. 13.10.2007. The Telegraph. Čujottum 1.11.2024.
- ↑ Letter from Shanghai Landscaping & City Appearance Administrative Bureau on the Mid-term Evaluation Report of the “14th Five-Year Plan for Ecological Space Construction and Amenity Optimization in Shanghai (PDF) 2023. Shanghai Landscaping & City Appearance Administrative Bureau. Čujottum 1.11.2024. (kiinakielân)
- ↑ Stroll into history along a street full of delights Shanghai Daily. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Melvin, Sheila: A Polish 'Nationalist' Whose Music Also Resonates Across China The New York Times. 27.12.2019. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Shanghai Warns Children to Stay Indoors on Haze, PM2.5 Surge web.archive.org. 26.12.2013. Bloomberg News. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Flights delayed as air pollution hits record in Shanghai web.archive.org. 16.10.2015. Reuters. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Chenyao, Liu: Smog levels in China reach record levels since the end of 2013; surrounding areas severely polluted web.archive.org. 12.12.2013. China News. Čujottum 1.11.2024. (kiinakielân)
- ↑ Grescoe, Taras: Shanghai’s Suzhou Creek cleans up its act The Guardian. 26.11.2016. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Environmental Protection in China's Wealthiest City: Shanghai Water Quality web.archive.org. 30.10.2007. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)