Shanghai
Shanghai (kiinakielân 上海 Shànghǎi) lii ässeelovo mield Kiina stuárráámus kaavpug. Shanghai lii ohtâ Kiina tehálumosijn ekonomâlijn kuávdáin já ohtâ maailm stuárráámuin hamânijn.
Nommâ
muteNommâ "Shanghai" meerhâš "meerâ alne". Tot kevttui vuossâmuu keerdi suullân ive 1075 Song-dynastia ääigi[1] talle ko kuávlust lâi siämmáánommâsâš kuálásteijeesijdâ.
Historjá
muteKo Shanghai viärdádâl Kiina eres kaavpugáid, te tot lii šoddâm viehâ maŋŋeed. Aalgâst kuávlu lâi häärviht asâiduttum, já páiháliih ulmuuh lijjii iänááš kuálásteijeeh. Song-dynastia ääigi aldasijn leijee Tai-jäävri kuávlust algâttui eennâmviljâlem, mast čuávui ekonomâlâš ovdánem. Shanghaist lâi šiev jieŋâlisčäcihaammân, já tohon vuáđudui tullisajattâh 1000-lovo aalgâst. 1200-lovvoost viljâluuškuođij pumbul, já ton viljâlmân kevttui 70 % Shanghai eennâmviljâlemkuávlust Ming-dynastia ääigi.[2]
Vuossâmuš oopiumsuáti nuuvâi talle ko Nanjing sopâmuš vuáláčallui ive 1842. Tast čuávui tievâsmittee sopâmuš ive 1843, mon maŋa brittiliih kavpâšeijeeh luáštojii Shanghain. Eres viestârenâmeh-uv vađâškuottii siämmáálágánijd vuoigâdvuođâid, moh brittilijn lijjii, já talle vuáđudui Shanghai aalmugijkoskâsâš siirdâkodde. Kuávlu šoodâi jotelávt staatâlágánin.[3] Kuávlust lijjii aalgâst brittiliih, ranskaliih já ovtâstumstaatâliih, já ive 1895 Shimonoseki sopâmuš maŋa kuávlun pottii meiddei jaapaanliih. Iivij 1850–1864 Taiping-stuime tiet brittiliih puurjâstškuottii Jangtsejuuvâ mield, já juuvâst šoodâi tehálâš kavpâšemkiäinu Kiina sisenâmân. Ive 1860 räi Shanghai lâi šoddâm Kiina njunošhamânin, mon peht jođettuvvojii 25 % puoh eennâm tävirijn, moh viäžžojii já puáhtojii meerâ peht.[2]
Shanghai ráhtálâš ovdánem aalgij 1890-lovo maŋa. Eromâšávt Jaapaan já Kiina koskâsii suáđi maŋa olgoeennâmliih ulmuuh investistškuottii Shanghain, já hälbis pargovyeimi áánsust páiháliih fabrikeh miänástuuškuottii. 1900-lovo aalgâst Shanghaist algii stuorrâ poolitliih nubástusah, já olgoeennâmliih vaikuttâsah onnuuškuottii ain negatiivlubbon.[2]
Ko nubbe Kiina já Jaapaan koskâsâš suáti aalgij ive 1937, te aalgâst jaapaanliih pommittii Shanghai já maŋeláhháá väldidii tom. Viestârenâmij siirdâkoddeest šoodâi torvosaje patâreijeid.[3]
Nube maailmsuáđi maŋa Shanghai šoodâi oppeet Kiina jođetteijee paŋkkisyergi já ekonomia kuávdážin.[3]
Suáđi maŋa konflikteh kommunistij já aalmuglii piäláduv kooskâst algii oppeet, já tot tovâttij Kiina siskáldâssuáđi. Kommunisteh väldidii Shanghai vyesimáánust 1949.[3]
Šoŋŋâdâh
muteShanghaist lii lahtâ subtrooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ ovdâkaavpugkuávluin lii 16,2–17,2 °C, já kuávdáást 17,5 °C.[4] Ive 1951 rääjist vyeligumos liegâsvuotâ lii lamaš -10,1 °C uđđâivemáánu 31. peeivi 1977, já ollâgumos liegâsvuotâ 40,9 °C syeinimáánu 21. peeivi 2017[5] sehe syeinimáánu 13. peeivi 2022.[6]
Kaavpugist láá nelji sierâ iveääigi. Täälvih láá njuoskâseh já liähmuseh, mutâ toh pyehtih leđe kolmâseh-uv, já iho sáttá leđe puolâš talle ko piäggá Siberiast. Jyehi ive láá koskâmiärálávt 4,7 peeivi, kuás muáttá, já 1,6 peeivi ko eennâm lii vielgâd.[4] Keesih láá lieggâseh já lahtâseh. Jyehi ive láá koskâmiärálávt 14,5 peivid, kuás liegâsvuotâ lii paijeel 35 °C. Keessiv já algâčoovčâ kaavpug painâšuvá hirmosstormáid.[7]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Shanghai.
Käldeeh
mute- ↑ Hakulinen, Kerkko: Paikannimet, s. 487. Helsinki: WSOY, 2006. ISBN 951-0-27676-6.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Levy, Michael I.: The Geography of China – Sacred and Historic Places, s. 179–190. Britannica Educational Publishing, 2011. ISBN 978-1-65130-182-9.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Pong, David: Encyclopedia of Modern China, s. 172–175. (Uási 3: N–T). Charles Scribner’s Sons, 2009. ISBN 978-0-684-31566-9.
- ↑ 4,0 4,1 General History of Shanghai – Volume 2. Natural environment web.archive.org. 25.10.2018. Office of Shanghai Chronicles. Čujottum 1.11.2024. (kiinakielân)
- ↑ Hottest day ever in Shanghai as heat wave bakes China web.archive.org. 2.9.2024. Phys.org. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Temperature in Shanghai hits record high web.archive.org. 2.9.2024. People's Daily Online. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 1.6m flee Shanghai typhoon web.archive.org. 13.10.2007. The Telegraph. Čujottum 1.11.2024.