Tiädduvyeimi

Tiädduvyeimi ađai gravitaatio lii almoon, mii tiättoo massalâš káppáluvâi kooskâst. Tiädduvyeimi čuávumuššân massalâš káppáluvah keesih nubijdis piälásis. Tiädduvyeimi tiet ovdâmerkkân planeteh karveh taasnij pirrâ já galakseh pisoh čuákist. Gravitaatio lii ohtâ vuáđuvuáruvaikuttâsâin šleđgâmagneetlâš vuáruvaikuttâs sehe kievrâs- já hiäjus vuáruvaikuttâs lasseen. Čalmai masah láá nuuvt uceh, ete tiädduvyeimist ij lah mikroskooppisâš tääsist ennuvgin merhâšume, tego eres vuáruvaikuttâsâin, mut makroskooppisâš tääsist gravitaatio lii merhâšitteemus vuáruvaikuttâs.

Tiädduvyeimi lii kovvejum Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoriast, mut tot ij lah čalmaašfyysiik standardmyenster uássin, tego eres vuáruvaikuttâsah. Tiädduvyeimi já eres vuáruvaikuttâsâi ovtâstittem siämmáá myensterân lii-uv ohtâ tááláá fyysiik stuárráámušâin čuolmâin. Meid gravitaatio hypoteetlâš tuálvoočalmaaš graviton ij lah vala kavnum.

Teoria historjá

Newton tiädduvyeimilaahâ

Isaac Newton čaaitij tiädduvyeimi vuáđulaavâ ive 1687 tyejestis Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica. Ton mieldi maailmubâlâšvuođâ jyehi massalâš čalmaaš toovât nuubán massalâš čalmažân vyeimi, mii lii njuolgist viärdálâš toi masai puátun já jorgolávt viärdálâš toi kooskâ neljihâžân. Taam vyeimi puáhtá čäittiđ čuávuváin ovtâlduvváin:

$F=G{\frac {m_{1}m_{2}}{r^{2}}}$

mast $m_{1}$ já $m_{2}$ láá káppáluvâi masah, $r$ lii káppáluvâi koskâ já $G$ lii gravitaatiostaađâ. Gravitaatiostaađâ styeresvuotâ lii $G=(6{,}67384\pm 0{,}00080)\cdot 10^{-11}{\frac {{\textrm {Nm}}^{2}}{{\textrm {kg}}^{2}}}$

Taan häämist laahâ lii tohálâš, jis káppáluvâi koskâ lii uáli kukke verdiddijn toi stuárudâhân. Jis káppáluvâi koskâ lii uánihâš, te ij pyevti nabdeđ, ete káppáluvah láá čyegislágáneh. Ton keežild vyeimi puáhtá táválávt rekinistiđ tárkká tuše integraal vievâst. Jis káppáluvah liččii pááluh, toi koskâsâš tiädduvyeimi puávtáččij rekinistiđ nuuvt, ete puoh massa ličij kuávdásmum káppáluv koskâčuogâstâhân.

Almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria

Albert Einstein almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria čielgee tiädduvyeimi äigikomovuođâ tävgilumáin massiivlâš káppáluvâi alda. Tiädduvyeimi ij lah puáhtám selvâttiđ kvantâigijn ijge tot kuulâ standardmyensterân.