Anarâškielâ

sämikielâ

Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Ton aldemus suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod.[1]

Anarâškielâ
7. Anarâškielâ
7. Anarâškielâ
Nommâ
Jieijâs kielân anarâškielâ
Tiäđuh
Kuávlu  Suomâ
Virgálâš kielâ Aanaar
Sárnoi meeri 450
Saje ij 100 stuárrámuu juávhust
Pustaveh läättinkielâliih
Kielâhuolâttâs Kielâkäldee
Kielâtieđâlâš luokkajyehim
Kielâkodde uuraallâš kielah
Kielâjuávkku sämikielah
Kielâkoodih
ISO 639-2 smn
ISO 639-3 smn
Glottolog inar1241

Kuávlu

mute

Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. Ulmuuh sárnuh tom ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn[2], já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Movshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, ČevetjävriPäärtih.

Kuávlukielah

mute

Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst.

Anarâškielâ pustaveh

mute
 
Anarâškielâ kiäinukoolbâin

Anarâškielâst láá 31 pustavid.[3] Tain 9 láá vokaleh já 22 láá konsonanteh:

A a Á á Ä ä Â â B b C c Č č D d
Đ đ E e F f G g H h I i J j K k
L l M m N n Ŋ ŋ O o P p R r S s
Š š T t U u V v Y y Z z Ž ž

Kielâoppâ

mute
  • Anarâškielâst láá oovce sajehäämmid.
  • Veerbâin láá oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho.
  • Anarâškielâst ij lah uásiobjekt.

Persovnpronomineh

mute

Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtilohomaaŋgâloho.

nominativ oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn mun muoi mij
2. persovn tun tuoi tij
3. persovn sun suoi sij
genetiv oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn muu munnuu mii
2. persovn tuu tunnuu tii
3. persovn suu sunnuu sii

Veerbah

mute

Kieldimverbâ

mute

Indikativ, konditionalpotential

oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn jie'm iän ep
2. persovn jie'h eppee eppeđ
3. persovn ij iä'vá

Imperativ

oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn iällum iäl'loon iällup
2. persovn ele ellee elleđ
3. persovn iä'lus iällus iällus

Koŋruens

mute

Veerbâi koŋruens

mute

Anarâškielâ veerbâin láá 3 persovn (1. persovn, 2. persovn já 3. persovn) já 3 lovo (oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho)[4]. Ovdâmerkkân:

jurdeđ oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn ju'rdám jurdeen jurdep
2. persovn ju'rdáh jurdevettee jurdevetteđ
3. persovn jurdá jurdev jurdeh

Meiddei pronominijn láá 3 loho, mut nomineh pyehtih leđe tuše oovtâlovvoost já maaŋgâlovvoost:

  • Sun vuál'gá onne. / A'lmai vuál'gá onne.
  • Suoi vyel'giv onne. / Almaah vyel'giv onne.
  • Sij vyel'gih onne. / Almaah vyel'gih onne.

Anarâškielâst finiitliih veerbah koŋruisteh subjekt mield jo-uv ollásávt tâi uásild:

leđe ollásávt uásild
ol. 1. pers. lam lii
ol. 2. pers. lah lii
ol. 3. pers. lii lii
kl. 1. pers. láán láá
kl. 2. pers. leppee láá
kl. 3. pers. lává láá
ml. 1. pers. lep láá
ml. 2. pers. leppeđ láá
ml. 3. pers. láá láá
  • Jis subjekt lii olmooš (noomin tâi pronomin), te verbâ koŋruist ollásávt. Om.: Meecist lává uábbi já viljâ.
  • Jis subjekt lii tiŋgâ, te verbâ koŋruist uásild. Om.: Meecist láá kyehti keeđgi.
  • Jis subjekt lii ellee, te verbâ puáhtá koŋruistiđ sehe ollásávt já uásild. Om.: Meecist láá/lává peenuv já kissá.

Omâstemcelkkuin verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild meiddei jis subjekt lii olmooš:

  • Must lává/láá kyehti viiljâ.
  • Táálust lává/láá kyehti ulmuu.

Mut jis omâstemcelkkuu maŋa lii relativceelhâ, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt:

  • Must lává kyehti viiljâ, kiäh lává pargoost Anarist.

Jis subjekt lii pronomin, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt. Ida Toivos mield verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild tuše omâstemcelkkuin, moi subjekt lii pronomin:

  • Tun jieh lah ohtuu, tust lam/lii mun.
  • Ovdil Piäkká lâi ohtuu, mut tääl sust leppeđ/láá tij.

Ko subjekt lii lohosäniciälhástâh, te koŋruens lii čuávuvávt:

  • 1 + ol. nom. + ol. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist.
  • 2 + ol. gen. + kl./ml. 3. pers. Om.: Kyehti poccuu lává/láá meecist. / Kyehti almaa lává meecist.
  • 3-6 + ol. gen. + ml. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist. Kulmâ/nelji/vittâ/kuttâ poccuu/almaa láá meecist.
  • 7-... + part. + ml. 3. pers. Om.: Čiččâm/käävci/... poccud/almajid láá meecist.

Ko subjekt lii substantivciälhástâh, mon vuossâmuš sääni lii "maŋgâ", "kalle" tâi "muáddi", te koŋruens lii čuávuvávt:

  • Maŋgâ almaa čokkájii tobbeen.

Liiŋkah

mute

Kirjálâšvuotâ

mute

Čalluuh

mute

Kielâoopah já kirjeh

mute

Sänikirjeh

mute
  • Itkonen, Erkki 1986–1991: Inarilappisches Wörterbuch. Unter Mitarbeitung von Raija Bartens, Lea Laitinen. Lexica societatis fenno-ugricae: 20. Suomalais-ugrilainen seura. Helsinki. ISBN 951-9019-94-4.
  • Olthuis, Marja-Liisa et al 2015–2022: Nettidigisäänih Anarâškiela-suomakielâ-anarâškielâ sänikirje. Tromsø, UiT. URL: saanih.oahpa.no
  • Sammallahti, Pekka & Morottaja, Matti 1983: Säämi-suoma-säämi skovlasänikirje = Inarinsaame-suomi-inarinsaame koulusanakirja. Ráidu ; 1. Helsset.
  • Sammallahti, Pekka & Morottaja, Matti 1993 Säämi-suoma sänikirje. Inarinsaamelais-suomalainen sanakirja. Girjegiisá. Ykkösoffset Oy, Vaasa. ISBN 951-8939-27-6.
  • Sammallahti, Pekka 2007: Inarinsaamen käänteissanakirja -- Inari Saami Reverse Dictionary. Oulu, Giellagas
  • Trosterud, Trond et al 2015–2022: Nettidigisäänih Anarâškiela-orjâlâškielâ-anarâškielâ sänikirje. Tromsø, UiT. URL: saanih.oahpa.no

Teevstah

mute
  • Itkonen, Erkki 1992: Inarinsaamelaisia kielennäytteitä - Aanaarkiela čȧjttuzeh. (Mémoires de la Société Finno-ougrienne, 213.) Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.

Iäláskittem

mute
  • Olthuis, Marja-Liisa & Kivelä, Suvi & Skutnabb-Kangas, Tove 2013: Revitalising Indigenous Languages. How to Recreate a Lost Generation. Bristol: Multilingual Matters.
  • Pasanen, Annika 2015: Kuávsui já peeivičuovâ. 'Sarastus ja päivänvalo': Inarinsaamen kielen revitalisaatio. Náguskirje. Helsig ollâopâttâh. (čuákánkiäsu)

Käldeeh

mute
  1. Inarinsaame – kotimaisin kielemme (suomâkielân)
  2. Säämi Kielâkäldee. Sämikielâi pirrâ
  3. Morottaja, Matti (2018) Anarâškielâ ravvuuh – inarinsaamen kieliopas Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja: 56. Näköisjulkaisu painetusta teoksesta (2007). Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš: Helsig. ISBN 978-952-5446-26-5. s. 11
  4. Verbal agreement in Inari Saami Čujottum 22.11.2020 (eŋgâlâskielân)