Stonehenge
Stonehenge lii ovdâhistorjálâš muštomerkkâ já hävdieennâm,[1] já tot lii meid mávsulâš arkeologlâš čuosâttâh. Tot lii Salisbury tuolbâdâsâst suulân 13 kilomeetterid Salisburyst, Wiltshirest, Eŋlandist.[2] Stonehenge keđgikehá lii rahtum maaŋgâ muddoost. Rähtim algâttui jo 3100 oKr., já majemuš muddo valmâštui 1500 oKr. maŋa.[3]
| Stonehenge | |
|---|---|
 Stonehenge onnáá peeivi |
|
| Sajadâh | Wiltshire, Eŋland |
| Rakânâstijppâ | muštomerkkâ |
| Huksimpargo vaalmâš | 3000–1500 oKr. |
| Ruŋgorááhtus | čuovjiskeđgi, čunoikeđgi |
| Alodâh | 7,6 m |
 |
|
Nuorâb keđgipaajeest já pronssipaajeest valmâštum keđgikehá lii rahtum stuorrâ keeđgijn. Keeđgih láá puohtum uáli kukken, Skotland já Wales rääjist. Kuttâ tuhháát kiillud teddee alttarkeđgi lii tutkâmuš mieldi joba suulân 700 kilomeetter keččin.[4] Keđgimateriaalin láá eres lasseen čuovjiskeđgi já mottoom korrâ čunoikeđgisorttâ.
Stonehengest láá vistig lamaš nelji keđgikehá siskáluvâi. Stuárráámus kehá čoođâmitto lii 30 meetterid, nubbe keđgikehá lii hiäppuškammuu hámásâš. Alemuuh keđgijuávhuh láá masa käävci meetter alosiih, já lussâdumos keeđgih teddih paijeel 45 tuhháát kiillud.
Stonehenge kiävttutárguttâs ij lah tiäđust. Máhđulávt Stonehenge lii rahtum piäiváš- já mánukalenderin. Stonehenge lii puáhtám leđe meid čokkânemsaje. Stonehenge kuávlust láá kavnum meid meerhah haavdijn.
Stonehenge lii kuullâm UNESCO maailmärbiliiston ive 1986 rääjist.
Nommâ
muteNommâ "Stonehenge" lii sáttám šoddâđ puáris saksakielâ säänist Stan-hengen teikâ Staneges, mii meerhâš puustavlávt "keđgihirsâmuorâ".[5]
Kuávlu
muteSalisbury tuolbâdâs lii ohtâ Stuorrâ-Britannia tobdosijn tuolbâdâsâin. Ton vijđodâh lii suulân 775 niäljádâskilomeetterid. Kuávlust iä šoodâ muorah, já tot lii Wiltshire eennâmkoddeest Eŋlandist. Mäddin kuávlu juátkoo River Avon räi já tavveen Vale of Pewsey räi.[3] Eennâmvuáđu lii liidukeđgi.
Stonehenge já kuávlu historjá
muteSalisbury tuolbâdâs vuossâmuuh huksiittâsah láá äigidum jo 8500 já 7000 oKr. kooskân. Kuávlust láá meid eres ovdâhistorjáliih muštomeerhah. Kihheen ij tieđe tom, maht já kuás Stonehenge rähtim lii tárkká álgám. 3000 oKr. ääigi koivum keháhámásâš viemârdâs, mon čoođâmitto lii suulân 100 meetterid, lii arvâlusâi mield Stonehenge vuossâmuš rááhtus. Kuávlust láá kavnum 64 ulmuu puáldimhävdid, já te lii arvâlum, ete joba 150 olmožid láá hävdidum Stonehenge kuávlun. Tuolbâdâs kuáivuttuvâin láá meid kavnum ennuv päikkiellei täävtih. Kuávlu lii lamaš meid suátivievâ kiävtust 1900-lovo aalgâst. Stonehenge lâi priivaat omâstusâst ive 1918 räi, tassaažân ko ton omâsteijee Cecil Chubb skeŋkkij tom staatân.[3][6]
Stonehenge tääl
muteStonehenge lii eromâš pivnohis tuuriistčuosâttâh. Paijeel miljovn olmožid kuállejeh kuávlust. Stonehengest láá ain-uv syeligâsvuođah, maid kihheen ij lah selvâttâm. Ulmuuh čokkâneh toho juhlođ kesipeeivijorgálduv. Stonehenge keeđgij kuávlust ij pyevti jotteeđ lovettáá. Kuávlust tahhojeh ennuv puohmuđusiih tutkâmušah. Tutkâmušah láá tohhum Stonehenge kuávlust jo 400 ihheed.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Stonehenge.
Käldeeh
mute- ↑ Stonehenge a Burial Ground, Archaeologists Say npr.org. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Salisbury Plain www.britannica.com. 20.8.2024. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Stonehenge www.britannica.com. 7.9.2024. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Stonehenge: Central Altar Stone from Scotland not Wales www.bbc.com. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Stonehenge www.etymonline.com. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ History of Stonehenge english-heritage.org.uk. Čujottum 8.9.2024. (eŋgâlâskielân)