Uárree

Uárree (Sciurus vulgaris) lii jurssei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ.

Uárree Sciurus vulgaris (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Jursseeh Rodentia
Vyelilahko	Uárreelágáneh jursseeh Sciuromorpha
Hiäimu	Uárreeh Sciuridae
Vyelihiäimu	Sciuridae
Suuhâ	Sciurus
Šlaajâ	vulgaris

Olgohäämi já stuárudâh

Rävis uárree roopâ kukkodâh lii 19–28 cm já seeibi kukkodâh 13–25 cm. Uárree tiäddá 200–480 grammâd. Uárree tobdá älkkeht ton kuhes vuohâdis seeibist. Uárree čalmeh láá uáli stuárráh já ovdâskulij uigâdâtteeh, mon áánsust uárree uáiná viijđáht. Čuávji lii ain českâd, já uáivi sijđoh láá táválávt ruopsisránáseh, mutâ seelgi já eertij ivne puáhtá mulsâšuđ ruopsis já ruškis iivnijn masa čappâdân teikkâ joba českâdân. Čapis ivnehäämi lii árbálâš, já tot tiättoo eromâšávt Tave-Euroopist já motomijn suolluin om. Eestienâmist. Suomâ uárreenäälist tiättojeh jieškote-uvlágáneh ivnehäämih: čapisseeibâg tevkis kuosâuárree, ruopsisseeibâg kuovgis peciuárree já ruškisseeibâg uárreeh. Uárree molso soksâmijdis kuohtii ivveest. Peeljij soovsâtiepih šaddeh čoovčâ ääigi, já toh kočâdeh kiđđuv meddâl. Ores já niŋálâs láá siämmáálágáneh sehe olgohäämi já stuáruduv tááhust.

Uárree lavdâm

Ááicuh

Uáinimáiccu

Tondiet ko uárree čalmeh láá uáli stuárráh já ovdâskulij uigâdâtteeh, tot uáiná viijđáht. Iivnijd uárree uáiná tuše kyehti; ruopsis ivne tot ij uáini ollágin. Uárree čalme viermicuozâst suábbiseelah láá uccáá, mii sáttá merhâšiđ tom, ete tot uáiná uáli hyeneeht veeigist. Uárree čalme liinsâst lii kuovgisfiskis pigment, mii suoijâl čoolmijd piäiváá ultravioletsuonjârdmist.

Hajâáiccu

Uárree hajâáiccu lii eromâš pyeri. Haajâ vuáđuld tot iärut hiävulii ravâdâs epihiävuliist. Uárreeh kyeđih meid hajâmeerhâid, moi vuáđuld uárree puáhtá tiettiđ, moh uárreeh láá jottáám kuávlust. Ko uárreeniŋálâs kimeguát, tot vuáččut feromonijd pirrâssis. Lii tiäđust, et uárreeoráseh joteh kuhes-uv maađhijd tagarij niŋálâsâi luus, moh kimeh.

Tobdoáiccu

Uárrest láá tobdokuolgah, moh láá assaabeh ko táváliih kuolgah. Toh láá enâmustáá uáivist já juolgijn sehe čuávji- já ertpeeleest. Nierâst tobdokuolgâi kukkodâh puáhtá leđe joba 7 cm. Tobdokuolgâiguin uárree áiccá aldapirrâsis. Meid kepilij kuoskâttâsáiccu lii uárrei tehálâš. Tutkâmušâi mield uárree árvuštâl taamiterho tiädu vuáđuld, lii-uv siste leijee siemâ pyeri vâi ij.

Kuloáiccu

Uárrest lii pyeri kulo. Ton kulovijđodâh lii suullân 2,5 keerdi vijđásub ko ulmust. Eromâšávt ollâ jienâid uárree kulá pyerebeht ko olmooš.

Lavdâm já eellimpiirâs

Uárree tiättoo tave kuácceevyevdistielâsist masa ubâ Euroopist já Aasia taveoosijn, peic ij puoh tavemuin oosijn, kost kuácceemuorah váiluh. Ovtâstum kunâgâskoddeest já Italiast lii eurooplâš uárree helbâm masa ollásávt ameriklâš ränisuárree tiet. Uárreeh ääsih kuácceemeecij lasseen lostâ -já siähálâsvuovdijn, muorâstuvâin já muorâkaardijn.

Eellimvyevih

Raavâd

Uárree tälvisoovsâ

Tave kuácceevyevdistielâsist, tego Suomâst, uárrei válduravâdin láá kuosâi siemâneh. Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh poreh meid peesij siemânijd. Čohčuv kuobbâreh láá tergâdis raavâdkäldee. Ton lasseen uárreeh poreh raasijd, muorjijd, heđâlmijd, ruánáá räsioosijd já njale. Elleeravâdin láá kiivsah, tivreh sehe luudij maneh já uđâgááh. Mäddiláá lostâmeccistielâsijn pähkineh já taamiterhoh láá ohtâ tehálumosijn raavâdkäldein. Baltia enâmij siähálâsvyevdi lii uárreid hiäivulâš eellimkuávlu tondiet ko tobbeen tiättojeh ennuv taamih, pähkinmiestuuh já kuosah.

Uárreeh jursseh motomin taavtijd já sorvâellei čoorvijd. Toin naalijn uárreeh finnejeh kaalhâ. Aassâmkuávlui "city-uárreeh" vuod ávhástâleh pähkinijgijn, piäivááräsisiemânijgijn já pyeidipitáigijn, moh kávnojeh luudij piemmâmsoojijn. Uárreeh sättih meid uuccâđ ravâdis lyeniliitijn. Motomin uárreeh sättih puáttiđ joba táálui siisâ uuccâđ purrâmuš.

Lasanem

Uárree čivgâ

Niŋálâsâi kieimâmäigi lii kiđđuv, mutâ ton tärhis äigimuddo lii kiddâ raavâdtiileest. Čuávjiäigi lii suulân 38 pirrâmpeivid. Vuossâmuš piäsádâh šadda Suomâst cuáŋui-vyesimáánust, nubbe maŋeláá keessiv. Čiivgah šaddeh 3–6 uáđđimpoorân. Enni njoomât čiivgâid 5–6 oho. Ores ij uásálist čiivgâi hoittáámân. Uárree puáhtá eelliđ faŋgâvuođâst 10-ihásâžžân já luándust-uv 6–7-ihásâžžân. Táválávt uárree kuittâg iälá 2–4-ihásâžžân. Uárree šadda suhâjuátkimahan kyevti-ihásâžžân.

Lattim

Maaŋgâin eres jurssein uárree spiekâst tast, ete tot lii čielgâsávt peiviellee. Uárree reeviir lii muádi hehtaar vijđosâš. Uárree ráhtá maaŋgâid masa páálu hámásijd poorâid lihâdemkuávlus siisâ. Poorah láá ollâgâsâst muorâin, táválávt kuosâ teikkâ peesi oovsijn, mutâ meid loddevuovdah heivejeh. Uárree skoođâst poorâid navâigijn, sinoin, siähtálijgijn, lostâigijn já eres tievâdâsâigijn. Tälviv poorah láá lieggâseh. Poorâst orodijnis uárree tappa ton rääigi. Uárreeh meid tuksejeh purrâmuš vuárkán enâmân tâi muorâi vuággoid. Uárree muštá uási čiähásojijnis já kávná taid loopâst hajâááicus vuáđuld. Uárreeh pyehtih loijoođ viehânáál talle ko toh eelih ulmui alda.

Uárrei vaikuttâs meecij šoddâmân

Uárreeh kalveh vahâgist tuháttijd muorâid ihásávt tondiet ko toh tuksejeh siemânijd enâmân já vájálditeh toi čiähásoojijd. Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh sättih puurrâđ kuosâ liäđussiemânijd, já talle ihešoddâmkeerdih kaččeh enâmân.

Miäcástem

Uárreenähki lii tovle kevttum mäksimist, já sääni "ruttâ" merhâšij algâaalgâst uárreenäähki. 1900-lovo aalgâst Suomâst miäcástuvvojii čyeđeh tuhátteh uárreeh. Näähkih tuálvojii enâmustáá Saaksan já Eŋlandân. Šlaajâ rávhuidittui ive 1929 já miäcástemäigi uánidui. Uárreenääli iällái-uv jotelávt. Onnáá peeivi uárreeh miäcástuvvojeh Suomâst uccáá. Suomâst uárree miäcástemäigi álgá ubâ enâmist skammâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi. Suomâst miäcástuvvojeh suulân 3 000–5 000 uárred.