Isak Saba

Isak Mikal (Mikkel) Saba ađai Sápp Issát (15. skammâmáánu 1875 Uunjargâ, Taažâ – 1. kesimáánu 1921 Várgááh, Taažâ) lâi sämmilâš máttáátteijee já politikkár. Sun lâi pargeipiäláduv ovdâsteijee Taažâ Stuorrâtiggeest Finnmarkist 1907 rääjist 1912 räi. Isak Saba lii tobdos tast, ete sun lii čáállám säämi aalmuglâšlavluu, Säämi suuvâ lavluu teevstâ.

Isak Saba ive 1906

Same soga laula -tihtâ Saǥai Muittalægje -aavisist cuáŋuimáánust 1906

Saba vaanhimeh láin Per Sabbasen já Britha Aikio. Sunnust lijjii čiččâm párnážid, já Issát lâi nubben nuorâmus. Suu eeči lâi kävppijâs, šiiveettuállee já kuálásteijee Uunjaargâ kieldâst. Rippâškoovlâ maŋa Saba lâi mottoom ääigi kävppireŋgân Čäcisuollust. Sun luvâškuođij máttáátteijen Tromssaast ive 1898 já poorgâi škoovlâ maŋa máttáátteijen Lebesby kieldâst, ovdâl ko sun vuolgij Kristianian (maŋeláá Oslo), kost sun čođâlditij koskâškoovlâ iskos ive 1900. Ive 1905 Saba naajâi Marie Gunneva Holmáin. Sunnui šoddii kulmâ párnáá Tormod, Egil já Dagmar.

Saba maacâi Uunjaargân ive 1905 já porgâškuođij máttáátteijen. Uunjaargâst sun lâi mieldi kieldâpolitiikist Sosialistlii piäláduv ovdâsteijen. Saba lâi jesânin kieldâstiivrâst, sajasâš saavâjođetteijen 1907 rääjist 1910 räi já saavâjođetteijen 1914 rääjist 1915 räi. Sun lâi maŋgâ ive máttáátteijei ovdâsteijee škovlâstiivrâst. Sun meid vuáđudij Uunjaargâ kuálásteijei- já pargeiseervi. Roovvâdmáánust 1906 Saba väljejui Stuorrâtiigán Nuorttâ-Finnmark Sosialistlii piäláduv ovdâsteijen. Sun lâi vuossâmuš sämmilâš ovdâsteijee Stuorrâtiggeest. Sun čokkái Stuorrâtiggeest kiiđâ 1912 räi.

Saba peerâ varrij Várgáháid já sun tooimâi tobbeen máttáátteijen ive 1916 uđđâivemáánu rääjist. Sun meid čoogij sämmilii aalmugärbivyevi, muštâlusâid já mainâsijd. Sun čaalij äŋgirávt Saǥai Muittalægje -sämiloostân. Taan aavisist meid almostui vuossâmuu tove Saba Sámi soga lávlla (anarâškielân Säämi suuvâ laavlâ) cuáŋuimáánust 1906.

Isak Saba jaamij Várgáhijn kesimáánu 1. peeivi 1921 tuše 46-ihásâžžân. Sun hävdidui Uunjaargân. Uunjaargâ Pargeipiäládâh lii cegâttâm muštokeeđgi suu häävdi oolâ. Isak Saba šoddâmpeivi skammâmáánu 15. lii lamaš Säämi liputtempeivi ive 1993 rääjist.