Tanska

jiečânâs staatâ tave-Euroopist

Tanska ađai Tanska kunâgâskodde (tanskakielân Kongeriget Danmark) lii staatâ Euroopist. Tanska lii parlamentaarlâš demokratia já vuáđulavâlâš monarkia. Ton uáivikaavpug lii Kööbenhaammân.

Tanska kunâgâskodde
Kongeriget Danmark (tanskakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Tanska sajadâh Euroopist
Tanska sajadâh Euroopist
Staatâhäämi vuáđulavâlâš monarkia
Kunâgâs Frederik X
Uáiviminister Mette Frederiksen
Uáivikaavpug Kööbenhaammân
Virgáliih kielah tanskakielâ
Vaaluut Tanska ruvnâ (DKK)
Äigi UTC+1
– kesiäigi UTC+2
Uánádâs DK
– fiävruin DK
– kirdemmašinijn OY
Sundenummeer +45
Internet TLD .dk
Motto Guds hjælp, folkets kærlighed, Danmarks styrke
Aalmuglâšlaavlâ Der er et yndigt land

Tanska ránnjástaatah láá Saksa máddáábeln sehe RuotâTaažâ taavaabeln. Ton lasseen Kanadast já Tanskaast lii ohtâsâš rääji.[1]

Historjá mute

Juovlâmáánu 7. peeivi 2023 Tanska parlament tuhhiittij laavâ, mii kiäldá oskoldâhlij tevstâi puáldim kirjen. Keevâtlávt taat meerhâš Kooraan puáldim kieldim. Laavâ ulmen lii lopâttiđ oskoldâhlij vuovij "pilkkedem". Laahâ finnij 94 jiennâd peeleest já 77 jiennâd vuástá. Käävcis aalmugovdâsteijein iä jienâstâm. Virgálávt laahâ kiäldá tagarij tevstâi heiviimettumes kieđâvuššâm almolávt, moid oskoldâhlijn juávhuin lii perustume. Lahâiävtuttâs finnij kriitiik eereeb iärrás parlament uálgispele suájáást. Parlamentarikkáreh kyedittii tom, et Tanska ij kolgâččii mutteđ lahâasâttâsâid tondiet, et olgoeennâmliih aalmugeh luávkkášuveh mastnii, mii tábáhtuvá Tanskaast.[2]

Eennâmtiätu mute

Tanska šadda Jylland njargâenâmist já čuođijn suolluin. Ton alemus saje lii suullân 170 meetterid merâase paajaabeln.

Viehâdâh mute

Ässeeloho mute

Käldee: Wikidata

Kielah mute

Tanska virgálâš kielâ lii tanskakielâ. Saksakielâst lii ucceeblovokielâ sajattâh Maadâ-Jyllandist.[3] Färkielâ lii virgálâš kielâ Färsuolluin[4]kalaallisutkielâ (ruánááeennâmkielâ) lii virgálâš kielâ Ruánááenâmist.[5]

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. Hakala, Pekka: Tanska ja Kanada sopivat kiistansa pienestä arktisesta saaresta – maat kävivät liki 40 vuotta ”sotaa” aseinaan viski ja akvaviitti Helsingin Sanomat. 15.6.2022. Čujottum 24.9.2023. (suomâkielân)
  2. Olthuis, Marja-Liisa: Tanska parlament meridij Kooraan puáldim kieldimist anarasaavis.fi. 8.12.2023. Čujottum 8.12.2023.
  3. Language — Nordic cooperation web.archive.org. 5.7.2017. Čujottum 11.12.2023.
  4. Language visitfaroeislands.com. Čujottum 11.12.2023. (eŋgâlâskielân)
  5. Greenland. The World Factbook, 6.12.2023. Central Intelligence Agency. Artikkâl nettiversio. en