Uŋgar
Uŋgar (uŋgarkielân Magyarország [ˈmɒɟɒrorsaːɡ] kuldâl jienâdem?) lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Budapest.[2]
Uŋgar Magyarország (uŋgarkielân) |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Staatâhäämi | täsiväldi |
President | Tamás Sulyok |
Uáiviminister | Viktor Orbán |
Uáivikaavpug | Budapest |
Eres kaavpugeh | Debrecen, Szeged, Miskolc |
Vijđodâh | 93 028[1] km² |
– sisčääci |
3,7 % |
Ässeeloho (2020) | 9 769 526 |
– ässeesaahâdvuotâ | 105 ässed/km² |
Virgáliih kielah | uŋgarkielâ |
Vaaluut | Uŋgar forint (HUF) |
Äigi | UTC+1 |
– kesiäigi | UTC+2 |
Uánádâs | HU |
– fiävruin | H |
– kirdemmašinijn | HA |
Jotolâh | uálgispiälásâš |
Sundenummeer | +36 |
Internet TLD | .hu |
Aalmuglâšlaavlâ | Himnusz |
|
|
Oovdiš staatâ(h) | Uŋgar aalmugtäsiväldi |
Historjá
muteUŋgar já Euroop union
muteNjuhčâmáánu 31. peeivi 1994 Uŋgar uusâi Euroop union jesânin.[3] Uŋgar já Euroop union ráđádâlmeh pištii masa 10 ihheed, já toh nuhhii juovlâmáánu 13. peeivi 2002.[4] Cuáŋuimáánu 12. peeivi 2023 Uŋgarist tollui aalmugjienâstem Euroop unionân servâmist. Aalmugjienâstmist 83,76 % jienâsteijein halijdii servâđ unionân, já te nelji peeivi maŋeláá Uŋgar vuáláčaalij Euroop union servâmsopâmuš.[3][4] Siämmáá peeivi Uŋgar vuáláčaalij meiddei Schengen sopâmuš.[4]
Uŋgar seervâi Euroop unionân vyesimáánu 1. peeivi 2004.[2] Siämmáá peeivi oovce eres-uv eurooplâžžâd staattâd servii EU:n: Eestieennâm, Latvia, Liettua, Malta, Kypros, Puola, Slovakia, Slovenia já Tšekki.
Juovlâmáánu 21. peeivi 2007 Uŋgar seervâi Schengen-kuávlun.[2] Uŋgar ij lah vala servâm eurokuávlun.
Eennâmtiätu
muteUŋgar vijđodâh lii 93 028 km², mast 3 420 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Uŋgar lii maailm 110. stuárráámus staatâ.[1]
Sajadâh já rääjih
muteUŋgar lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Slovakia, tavenuorttân Ukraina, maadânuorttân Romania, mäddin Kroatia já Serbia sehe uárjin Slovenia já Nuorttâriijkâ. Uŋgarist staatârääjih láá ohtsis 2 106 km.[1] Kuhemus rääji lii rääji Slovakiain, mii lii 627 km.[1] Uánihumos rääji vist lii 94 km rääji Sloveniain.[1] Uŋgar lii siseennâmriijkâ ađai tast ij lah ollágin merâriddo.[1]
Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
---|---|---|
Slovakia | 627 km | |
Ukraina | 128 km | |
Romania | 424 km | |
Kroatia | 348 km | |
Serbia | 164 km | |
Slovenia | 94 km | |
Nuorttâriijkâ | 321 km |
Jäävrih já juuvah
muteUŋgar kuhemuuh juuvah láá Tonava uálgijuuhâ Tisza, Tonava, Raab (uŋgarkielân Rába) já Drava (uŋgarkielân Dráva).
Balaton lii Uŋgar stuárráámus jävri vijđoduv mield. Ton vijđodâh lii 598 km², kukkodâh 77 km já kobdodâh 14 km.
Morfologia
muteUŋgar alemus saje lii Kékes čokke (1 014 m).[1] Ton vyeligumos saje vist lii Tiszajuuvâ riddo (78 m).[1]
Haldâttâh já politiik
muteUŋgar staatâhäämi lii parlamentaarlâš täsiväldi.[2] Uŋgar staatâhovdâ lii staatâ president. Tááláš president lii Tamás Sulyok.
Kuávlulâš jyehim
muteUŋgar juáhhoo 19 läänin (uŋgarkielân vármegye), moh láá Uŋgar alemuu tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh. Staatâ uáivikaavpug Budapest lii meid lääni:
ISO-koodi | Vaakun | Nommâ | Haaldâtlâš kuávdáš | Ässeeloho |
---|---|---|---|---|
HU-BK | Bács-Kiskun | Kecskemét | 524 841 | |
HU-BA | Baranya | Pécs | 391 455 | |
HU-BE | Békés | Békéscsaba | 361 802 | |
HU-BZ | Borsod-Abaúj-Zemplén | Miskolc | 684 793 | |
HU-BU | Budapest | Budapest | 1 744 665 | |
HU-CZ | Csongrád-Csanád | Szeged | 421 827 | |
HU-FE | Fejér | Székesfehérvár | 426 120 | |
HU-GS | Győr-Moson-Sopron | Győr | 449 967 | |
HU-HB | Hajdú-Bihar | Debrecen | 565 674 | |
HU-HE | Heves | Eger | 307 985 | |
HU-JN | Jász-Nagykun-Szolnok | Szolnok | 386 752 | |
HU-KE | Komárom-Esztergom | Tatabánya | 311 411 | |
HU-NO | Nógrád | Salgótarján | 201 919 | |
HU-PE | Pest | Budapest | 1 237 561 | |
HU-SO | Somogy | Kaposvár | 317 947 | |
HU-SZ | Szabolcs-Szatmár-Bereg | Nyíregyháza | 552 000 | |
HU-TO | Tolna | Szekszárd | 231 183 | |
HU-VA | Vas | Szombathely | 257 688 | |
HU-VE | Veszprém | Veszprém | 353 068 | |
HU-ZA | Zala | Zalaegerszeg | 287 043 |
Viehâdâh
muteKaavpugeh
muteUŋgar taveuásist lii staatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug Budapest. Nubben stuárráámus kaavpug lii Debrecen, mii lii Uŋgar nuorttâuásist Romania rääji aldasijn. Kuálmádin stuárráámus kaavpug lii Szeged. Tot lii Uŋgar máddáákeejist Tiszajuuvâ riddoost. Niäljádin stuárráámus kaavpug lii Miskolc, mii lii Uŋgar tavenuorttân Bükk-nommâsii váráduv aldasijn.
Fáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Uŋgar.
Käldeeh
mute- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Hungary The World Factbook. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Hungría Euroop union. Čujottum 20.10.2024. (espanjakielân)
- ↑ 3,0 3,1 Our new European neighbours - Hungary Irish Independent. 13.9.2003. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 52003SC1205 Comprehensive monitoring report on Hungary's preparations for membership {COM(2003) 675 final} /* SEC/2003/1205 final */ Euroop union. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)