Uŋgar

jiečânâs täsiväldi Koskâ-Euroopist

Uŋgar (uŋgarkielân Magyarország [ˈmɒɟɒrorsaːɡ]  kuldâl jienâdem?) lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Budapest.[2]

Uŋgar
Magyarország (uŋgarkielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Tamás Sulyok
Uáiviminister Viktor Orbán
Uáivikaavpug Budapest
Eres kaavpugeh Debrecen, Szeged, Miskolc
Vijđodâh 93 028[1] km²
– sisčääci 3,7 %
Ässeeloho (2020) 9 769 526
– ässeesaahâdvuotâ 105 ässed/km²
Virgáliih kielah uŋgarkielâ
Vaaluut Uŋgar forint (HUF)
Äigi UTC+1
– kesiäigi UTC+2
Uánádâs HU
– fiävruin H
– kirdemmašinijn HA
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +36
Internet TLD .hu
Aalmuglâšlaavlâ Himnusz

Oovdiš staatâ(h) Uŋgar aalmugtäsiväldi

Historjá

mute

Uŋgar já Euroop union

mute

Njuhčâmáánu 31. peeivi 1994 Uŋgar uusâi Euroop union jesânin.[3] Uŋgar já Euroop union ráđádâlmeh pištii masa 10 ihheed, já tot nuhhii juovlâmáánu 13. peeivi 2002.[4] Cuáŋuimáánu 12. peeivi 2023 Uŋgarist tollui aalmugjienâstem Euroop unionân servâmist. Aalmugjienâstmist 83,76 % jienâsteijein halijdii servâđ unionân, já te nelji peeivi maŋeláá Uŋgar vuáláčaalij Euroop union servâmsopâmuš.[3][4] Siämmáá peeivi Uŋgar vuáláčaalij meiddei Schengen sopâmuš.[4]

Uŋgar seervâi Euroop unionân vyesimáánu 1. peeivi 2004.[2] Siämmáá peeivi oovce eres-uv eurooplâžžâd staattâd servii EU:ân: Eestieennâm, Latvia, Liettua, Malta, Kypros, Puola, Slovakia, SloveniaTšekki.

Juovlâmáánu 21. peeivi 2007 Uŋgar seervâi Schengen-kuávlun.[2] Uŋgar ij lah vala servâm eurokuávlun.

Eennâmtiätu

mute

Uŋgar vijđodâh lii 93 028 km², mast 3 420 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Uŋgar lii maailm 110. stuárráámus staatâ.[1]

Sajadâh já rääjih

mute

Uŋgar lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Slovakia, tavenuorttân Ukraina, maadânuorttân Romania, mäddin KroatiaSerbia sehe uárjin Slovenia ja Nuorttâriijkâ. Uŋgarist staatârääjih láá ohtsis 2 106 km. Kuhemus rääji lii rääji Slovakiain, mii lii 627 km. Uánihumos rääji vist lii 94 km rääji Sloveniain. Uŋgar lii siseennâmriijkâ ađai tast ij lah ollágin merâriddo.

Jäävrih já juuvah

mute
 
Balaton lii Uŋgar já Koskâ-Euroop stuárráámus jävri.

Uŋgar kuhemuuh juuvah láá Tonava uálgijuuhâ Tisza, Tonava, Raab (uŋgarkielân Rába) já Drava (uŋgarkielân Dráva).

Balaton lii Uŋgar stuárráámus jävri vijđoduv mield. Ton vijđodâh lii 598 km², kukkodâh 77 km já kobdodâh 14 km.

Morfologia

mute
 
Kékes lii Uŋgar alemus vääri. Čohe alne lii Kékestető TV-tornâ.

Uŋgar alemus saje lii Kékes čokke (1 014 m).[1] Ton vyeligumos saje vist lii Tiszajuuvâ riddo (78 m).[1]

Haldâttâh já politiik

mute

Uŋgar staatâhäämi lii parlamentaarlâš täsiväldi.[2] Uŋgar staatâhovdâ lii staatâ president. Tááláš president lii Tamás Sulyok.

Viehâdâh

mute

Kaavpugeh

mute
 
Széchenyi salvânšalde Budapestist

Uŋgar taveuásist lii staatâ uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug Budapest. Nubben stuárráámus kaavpug lii Debrecen, mii lii Uŋgar nuorttâuásist Romania rääji aldasijn. Kuálmádin stuárráámus kaavpug lii Szeged. Tot lii Uŋgar máddáákeejist Tiszajuuvâ riddoost. Niäljádin stuárráámus kaavpug lii Miskolc, mii lii Uŋgar tavenuorttân Bükk-nommâsii váráduv aldasijn.

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Explore All Countries — Hungary The World Factbook. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Hungría Euroop union. Čujottum 20.10.2024. (espanjakielân)
  3. 3,0 3,1 Our new European neighbours - Hungary Irish Independent. 13.9.2003. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 52003SC1205 Comprehensive monitoring report on Hungary's preparations for membership {COM(2003) 675 final} /* SEC/2003/1205 final */ Euroop union. Čujottum 20.10.2024. (eŋgâlâskielân)