Turkki
Turkki (turkkikielân Türkiye), virgálávt Tuurki täsiväldi (turkkikielân Türkiye Cumhuriyeti), lii staatâ Euroopist já Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Ankara.
| Tuurki täsiväldi Türkiye Cumhuriyeti (tuurkikielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
.svg) |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Recep Tayyip Erdoğan |
| Uáivikaavpug | Ankara |
| Eres kaavpugeh | Istanbul, İzmir, Bursa, Antalya, Konya, Adana, Gaziantep, Diyarbakır, Mersin, Kayseri, Eskisehir, Şanlıurfa, Denizli, Samsun |
| Vijđodâh | 783 356 km² |
| – sisčääci |
2,03 % |
| Ässeeloho (2019) | 83 154 997 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 105 ässed/km² |
| Virgáliih kielah | tuurkikielâ |
| Vaaluut | Tuurki liira (TRY) |
| Äigi | UTC+3 |
| Uánádâs | TR |
| – fiävruin | TR |
| – kirdemmašinijn | TK |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +90 |
| Internet TLD | .tr |
| Aalmuglâšlaavlâ | İstiklâl Marşı |
|
|
|
Historjá
muteTurkki seervâi Tave-Atlant piäluštemliiton ive 1952.[1]
Eennâmtiätu
muteSajadâh já rääjih
muteTurkki lii Aasia viestârumos riijkâ, já tot olá ucánjáhháá meiddei Euroop pel. Tuurki taavaabeln lii Čapismeerâ já máddáábeln Koskâmeerâ. Tuurki ránnjástaatah láá Bulgaria já Georgia tavveen, Kreikka viestârist, Syyria já Irak mäddin sehe Armenia, Azerbaidžan já Iran nuorttân. Kuhemus rääji lii rääji Syyriain, mii lii 899 km.[2] Uánihumos rääji vist lii 17 km rääji Azerbaidžanáin.[2] Merâriddo lii ohtsis suulân 7 200 km.[2]
| Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
|---|---|---|
| Armenia | 311 km | 
|
| Azerbaidžan | 17 km | |
| Bulgaria | 223 km | |
| Georgia | 273 km | |
| Irak | 367 km | |
| Iran | 534 km | |
| Kreikka | 192 km | |
| Syyria | 899 km |
Morfologia
muteTuurki alemus vääri lii Ararat, mii paijaan 5 165 meetter alodâhân.[3]
Ekonomia
muteTurkki kaavpâš eromâšávt Euroop unionáin mut meiddei Ovtâstum statâiguin, Ruoššáin, Japanáin já Kiinain. Tuurki teháliih tuálvumpyevtittâsah láá eennâmtuálupyevtittâsah, tekstiileh já tubbáák. Tuurki čuolmân lii eennâm kievhivuotâ, mii uáinoo stuorrâ pargottesvuottân. Miljovneh turkkiliih láá karttâm vyelgiđ siirdâpargen Saaksan já eres kuávloid Euroopân.
Iäláttâsah
muteAnatolia pajoseh lii kärjituálukuávlu. Ton narces aroin kuáđuttuvvojeh saavzah, kaaicah já čäcipuhveleh.[4] Tain finnee mielhi, piärgu já ulloid. Angorasaavzâst peskidum timmâ mohairullo lii maailmpegâlmâs turkkilâš pyevtittâs.[5] Tobdosumos turkkilâs purrâmâš lii saavzâpiärgust rahtum kebab.
Kuálmádâs Tuurki aalmugist eelih táálunkuávlu uccâ sijdijn uáli oovtkiärdánávt.[6] Enâmist láá meiddei stuorrâtááluh, main viljâluvvojeh eromâšávt valjeh tegu riisi, niisu, ohra, ruuvâš já maissâ.[4] Toi lasseen Tuurkist viljâluvvojeh meiddei potákkeh, sukkârruottâseh, pumbul já tubbáák.[4] Čapismeerâ já Koskâmeerâ kezis riddostielâsijn šoddâduvvojeh maaŋgâlágáneh heđâlmeh, hasselpähkineh já teejâ.[6] Tobbeen láá meiddei motomeh viiniviljelmeh.[4]
Tuuriism
muteTurkki lii pivnohis mađhâšemeennâm, já tobbeen tuuriism lii šoddâm jotelávt 1990-lovo loopâ rääjist. Turisteh mađhâšeh eromâšávt Istanbulân já Koskâmeerâ rido luámučuosâttuvváid tegu İzmirân. Ive 2022 Tuurkist ellii 44,6 miljovn olgoeennâmlâš turistid, kiäh kuođđii enâmân 46 miljard dollarid.[7] Turisteh puátih eromâšávt Saksaast já Ruošâst.
Viehâdâh
muteKaavpugeh
muteTuurki uáivikaavpug lii Ankara, mii lii Anatolia pajosijn. Stuárráámus kaavpug vuod lii Istanbul. Tot lii Aasia já Euroop rääji alne Bospornyere kuábbáá-uv peln.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Turkki.
Käldeeh
mute- ↑ NATO member countries nato.int. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Turkey web.archive.org. 10.1.2021. The World Factbook. Čujottum 10.4.2024.
- ↑ Mount Ararat www.britannica.com. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Turkey www.britannica.com. 13.4.2024. Čujottum 13.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Angora goat www.britannica.com. 25.3.2024. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 Arjanne, Satu et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 102. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2010.
- ↑ Turkey: number of international tourists 2022 Statista. Čujottum 11.4.2024. (eŋgâlâskielân)