Turkki

jiečânâs staatâ Euroopist já Aasiast

Turkki (turkkikielân Türkiye), virgálávt Tuurki täsiväldi (turkkikielân Türkiye Cumhuriyeti), lii staatâ EuroopistAasiast. Ton uáivikaavpug lii Ankara.

Tuurki täsiväldi
Türkiye Cumhuriyeti (tuurkikielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Recep Tayyip Erdoğan
Uáivikaavpug Ankara
Eres kaavpugeh Istanbul, İzmir, Bursa, Antalya, Konya, Adana, Gaziantep, Diyarbakır, Mersin, Kayseri, Eskisehir, Şanlıurfa, Denizli, Samsun
Vijđodâh 783 356 km²
– sisčääci 2,03 %
Ässeeloho (2019) 83 154 997
– ässeesaahâdvuotâ 105 ässed/km²
Virgáliih kielah tuurkikielâ
Vaaluut Tuurki liira (TRY)
Äigi UTC+3
Uánádâs TR
– fiävruin TR
– kirdemmašinijn TK
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +90
Internet TLD .tr
Aalmuglâšlaavlâ İstiklâl Marşı

Historjá

mute

Turkki seervâi Tave-Atlant piäluštemliiton ive 1952.[1]

Eennâmtiätu

mute

Sajadâh já rääjih

mute

Turkki lii Aasia viestârumos riijkâ, já tot olá ucánjáhháá meiddei Euroop pel. Tuurki taavaabeln lii Čapismeerâ já máddáábeln Koskâmeerâ. Tuurki ránnjástaatah láá BulgariaGeorgia tavveen, Kreikka viestârist, SyyriaIrak mäddin sehe Armenia, AzerbaidžanIran nuorttân. Kuhemus rääji lii rääji Syyriain, mii lii 899 km.[2] Uánihumos rääji vist lii 17 km rääji Azerbaidžanáin.[2] Merâriddo lii ohtsis suulân 7 200 km.[2]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Armenia 311 km  
Azerbaidžan 17 km
Bulgaria 223 km
Georgia 273 km
Irak 367 km
Iran 534 km
Kreikka 192 km
Syyria 899 km

Morfologia

mute

Tuurki alemus vääri lii Ararat, mii paijaan 5 165 meetter alodâhân.[3]

Ekonomia

mute

Turkki kaavpâš eromâšávt Euroop unionáin mut meiddei Ovtâstum statâiguin, Ruoššáin, JapanáinKiinain. Tuurki teháliih tuálvumpyevtittâsah láá eennâmtuálupyevtittâsah, tekstiileh já tubbáák. Tuurki čuolmân lii eennâm kievhivuotâ, mii uáinoo stuorrâ pargottesvuottân. Miljovneh turkkiliih láá karttâm vyelgiđ siirdâpargen Saaksan já eres kuávloid Euroopân.

Iäláttâsah

mute

Anatolia pajoseh lii kärjituálukuávlu. Ton narces aroin kuáđuttuvvojeh saavzah, kaaicahčäcipuhveleh.[4] Tain finnee mielhi, piärgu já ulloid. Angorasaavzâst peskidum timmâ mohairullo lii maailmpegâlmâs turkkilâš pyevtittâs.[5] Tobdosumos turkkilâs purrâmâš lii saavzâpiärgust rahtum kebab.

Kuálmádâs Tuurki aalmugist eelih táálunkuávlu uccâ sijdijn uáli oovtkiärdánávt.[6] Enâmist láá meiddei stuorrâtááluh, main viljâluvvojeh eromâšávt valjeh tegu riisi, niisu, ohra, ruuvâšmaissâ.[4] Toi lasseen Tuurkist viljâluvvojeh meiddei potákkeh, sukkârruottâseh, pumbultubbáák.[4] ČapismeerâKoskâmeerâ kezis riddostielâsijn šoddâduvvojeh maaŋgâlágáneh heđâlmeh, hasselpähkineh já teejâ.[6] Tobbeen láá meiddei motomeh viiniviljelmeh.[4]

Tuuriism

mute

Turkki lii pivnohis mađhâšemeennâm, já tobbeen tuuriism lii šoddâm jotelávt 1990-lovo loopâ rääjist. Turisteh mađhâšeh eromâšávt Istanbulân já Koskâmeerâ rido luámučuosâttuvváid tegu İzmirân. Ive 2022 Tuurkist ellii 44,6 miljovn olgoeennâmlâš turistid, kiäh kuođđii enâmân 46 miljard dollarid.[7] Turisteh puátih eromâšávt SaksaastRuošâst.

Viehâdâh

mute

Kaavpugeh

mute

Tuurki uáivikaavpug lii Ankara, mii lii Anatolia pajosijn. Stuárráámus kaavpug vuod lii Istanbul. Tot lii Aasia já Euroop rääji alne Bospornyere kuábbáá-uv peln.

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
  1. NATO member countries nato.int. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 Turkey web.archive.org. 10.1.2021. The World Factbook. Čujottum 10.4.2024.
  3. Mount Ararat www.britannica.com. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Turkey www.britannica.com. 13.4.2024. Čujottum 13.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  5. Angora goat www.britannica.com. 25.3.2024. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  6. 6,0 6,1 Arjanne, Satu et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 102. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2010.
  7. Turkey: number of international tourists 2022 Statista. Čujottum 11.4.2024. (eŋgâlâskielân)