Cuáŋuimáánu 2.
Cuáŋuimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 92. peivi (kárgámive 93. peivi). Ive loopân láá 273 peivid.
NommâpeeivihMute
Anarâš já syemmilâš kalender mield kiästen ij lah virgálâš nommâpeivi cuáŋuimáánu 2. peeivi.
TábáhtusahMute
- 815 – Sihyaj K'in Ich’aak II šoodâi Machaquila kunâgâssân.
- 1989 – Asus Computer Inc. vuáđudui.
ŠoddâmehMute
- 1511 – Ashikaga Yoshiharu, jaapaanlâš suátialmai (j. 1550)
- 1725 – Giacomo Casanova (Casanova), venetsialâš fiäránistee já kirječällee (j. 1798)
- 1805 – Hans Christian Andersen, tanskalâš kirječällee (j. 1875)
- 1840 – Émile Zola, ranskalâš kirječällee (j. 1902)
- 1862 – Nicholas Murray Butler, ive 1931 Nobel-ráávhupalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš filosof já diplomaat (j. 1947)
- 1876 – Lluïsa Vidal i Puig, katalonialâš kovetaaidâr (j. 1918)
- 1921 – Ahti Korhonen, syemmilâš arkkiteht (j. 2010)[1]
JämimehMute
- 968 – Yuan Dezhao, kiinalâš kansler (š. 891)[2]
- 1872 – Samuel Morse, skotlandlâš–ovtâstumstaatâlâš utkee (morsepustaveh) (š. 1791)
- 1914 – Paul Heyse, ive 1910 Nobel-kirjálâšvuođâpalhâšume finnim saksalâš kirječällee (š. 1830)[3]
- 1928 – Theodore William Richards, ive 1914 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš kemist (š. 1868)[4]
- 1995 – Hannes Alfvén, ive 1970 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ruátálâš plasmafysikkár já akatemikkár (š. 1908)[5]
Fáádást eres soojijnMute
- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Cuáŋuimáánu 2..
KäldeehMute
- ↑ Ahti Korhonen Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Spring and Autumn Annals of the Ten Kingdoms, vol. 87 archive.org. Čujottum 24.11.2022. (kiinakielân)
- ↑ Paul Heyse nobelprize.org. Čujottum 21.3.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Theodore W. Richards nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Hannes Alfvén nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
|