Syeinimáánu 23.
Syeinimáánu 23. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 204. peivi (kárgámive 205. peivi). Ive loopân láá 161 peivid.
.jpg)
Nommâpeeivih
mute- anarâš kalender: Oili, Olgá
- syemmilâš kalender: Olga, Oili
Tábáhtusah
mute- 1268 – Lorenzo Tiepolo šoodâi Venetsia 46. dogen.[1][2]
- 1986 – Prinssâ Andrew já Sarah Ferguson naajáin Westminster Abbeyst.
- 2021 – Tokio olympialiih algii.
Šoddâmeh
mute- 1888 – Raymond Chandler, irlandlâš-ovtâstumstaatâlâš rikoskirječällee (j. 1959)
- 1892 – Haile Selassie, Etiopia majemuš kiäisár (j. 1975)
- 1906 – Vladimir Prelog, ive 1975 Nobel-kemiapalhâšume finnim kroatialâš kemist (j. 1998)[3]
- 1953 – Najib Razak, Malesia 6. uáiviminister
- 1961 – Martin Gore, eŋlandlâš musikkár (Depeche Mode)
- 1961 – Woody Harrelson, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- 1970 – Charisma Carpenter, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- 1971 – Alison Krauss, ovtâstumstaatâlâš bluegrass-lávloo já musikkár
- 1972 – Marlon Wayans, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, pyevtitteijee, komikkár, kietâčällee já elleekovestivrejeijee
- 1989 – Daniel Radcliffe, eŋlandlâš čaittâleijee (Harry Potter)
Jämimeh
mute- 955 – He Ning, kiinalâš kansler (š. 898)[4][5]
- 1274 – Wonjong, Goryeo kunâgâs iivij 1260–1269 já 1269–1274 (Korea) (š. 1219)
- 1373 – Pase Pirgit, Euroop nisonij suojâlem paseolmooš (š. 1303)[6]
- 1885 – Ulysses S. Grant, ovtâstumstaatâlâš kenraal já Ovtâstum staatâi 18. president (š. 1822)
- 1916 – William Ramsay, ive 1904 Nobel-kemiapalhâšume finnim skotlandlâš kemist (š. 1852)[7]
- 1955 – Cordell Hull, ive 1945 Nobel-ráávhupalhâšume finnim Ovtâstum staatâi olgominister iivij 1933–1944 (š. 1871)[8]
- 1968 – Henry Hallett Dale, ive 1936 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim eŋlandlâš vuoiŋâštotkee (š. 1875)[9]
- 1999 – Hassan II, Marokko kunâgâs iivij 1961–1999 (š. 1929)
- 2007 – Ernst Otto Fischer, ive 1973 Nobel-kemiapalhâšume finnim saksalâš kemist (š. 1918)[10]
- 2011 – Amy Winehouse, eŋlandlâš musikkár, lávloo já laavlârähtee (š. 1983)
- 2012 – Sally Ride, ovtâstumstaatâlâš fysikkár já astronaut (š. 1951)
- 2021 – Toshihide Maskawa, ive 2008 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim jaapaanlâš teoreetlâš fysikkár (š. 1940)[11]
- 2021 – Steven Weinberg, ive 1979 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš fysikkár (š. 1933)[12]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Syeinimáánu 23..
Käldeeh
mute- ↑ Da Mosto, Andrea: I dogi di Venezia. Firenze: Giunti Editore, 2003. ISBN 88-09-02881-3.
- ↑ TIEPOLO, Lorenzo Treccani. Čujottum 27.12.2023. (italiakielân)
- ↑ Vladimir Prelog nobelprize.org. Čujottum 28.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Old History of the Five Dynasties, vol. 127 zh.wikisource.org. Čujottum 4.12.2022. (kiinakielân)
- ↑ Old History of the Five Dynasties, vol. 115 zh.wikisource.org. Čujottum 4.12.2022. (kiinakielân)
- ↑ PYHÄ BIRGITTA – EKUMENIAN EDELLÄKÄVIJÄ ekumenia.fi. Čujottum 23.10.2022. (suomâkielân)
- ↑ Sir William Ramsay nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Cordell Hull nobelprize.org. Čujottum 21.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sir Henry Dale nobelprize.org. Čujottum 21.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ernst Otto Fischer NobelPrize.org. Čujottum 19.10.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Toshihide Maskawa nobelprize.org. Čujottum 20.6.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Steven Weinberg nobelprize.org. Čujottum 14.5.2024. (eŋgâlâskielân)