2010
2010 (MMX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vástuppeivi. Tot lâi 2010-lovo vuossâmuš ihe.
Tábáhtusah
muteKuovâmáánu
mute- kuovâmáánu 5. peeivi – Kari Hotakainen vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis Ihmisen osa.[1]
Nobel-palhâšumeh
mute
- Fyysiik – Andre Geim já Konstantin Novoselov[2]
- Kemia – Richard F. Heck, Akira Suzuki já Ei-ichi Negishi[3]
- Kirjálâšvuotâ – Mario Vargas Llosa[4]
- Ráávhu – Liu Xiaobo[5]
- Talhâstieđâ – Robert G. Edwards[6]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
muteŠoddâmeh
muteJämimeh
mute- uđđâivemáánu 27. peeivi – J. D. Salinger, ovtâstumstaatâlâš kirječällee (š. 1919)
- cuáŋuimáánu 25. peeivi – Ahti Korhonen, syemmilâš arkkiteht (š. 1921)[7]
- vyesimáánu 5. peeivi – Friða Á. Sigurðardóttir, islandlâš kirječällee, jurgâleijee já filolog (š. 1940)[8]
Kalender
muteFáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 2010.
Käldeeh
mute
- ↑ 1,0 1,1 Hotakaiselle Runeberg-palkinto. Yle. 5.2.2010. Čujottum 10.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Physics 2010. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Chemistry 2010. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Prize in Literature 2010. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Peace Prize 2010. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2010. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ahti Korhonen Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Fríða Á. Sigurðardóttir Skáld.is. Čujottum 2.3.2024. (islandkielân)