1914
ihe
1914 (MCMXIV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield tuorâstâh. Tot lâi 1910-lovo viiđâd ihe.
Tábáhtusah
muteNobel-palhâšumeh
mute- Fyysiik – Max von Laue[1]
- Kemia – Theodore William Richards[2]
- Kirjálâšvuotâ – ij kihheen[3]
- Ráávhu – ij kihheen[4]
- Talhâstieđâ – Robert Bárány[5]
Šoddâmeh
mute- kuovâmáánu 5. peeivi – Alan Lloyd Hodgkin, ive 1963 Nobel-fysiologia- teikkâ talhâstieđâpalhâšume finnim brittilâš biofysikkár (j. 1998)[6]
- njuhčâmáánu 7. peeivi – Knut Bergsland, suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor (j. 1998)
- porgemáánu 5. peeivi – Else Aropaltio, syemmilâš arkkiteht (j. 2008)[7]
- porgemáánu 9. peeivi – Tove Jansson, suomâruátálâš kirječällee já kovetaaidâr (j. 2001)
- vyesimáánu 19. peeivi – Max Perutz, ive 1962 Nobel-kemiapalhâšume finnim nuorttâriijkâlâš-brittilâš molekyylbiolog (j. 2002)[8]
- roovvâdmáánu 28. peeivi – Giuseppe Beviacqua, italialâš almosvalastâllee (j. 1999)
- roovvâdmáánu 28. peeivi – Richard Laurence Millington Synge, ive 1952 Nobel-kemiapalhâšume finnim brittilâš biokemist (j. 1994)[9]
- skammâmáánu 9. peeivi – Hedy Lamarr, nuorttâriijkâlâš čaittâleijee já utkee (j. 2000)
- juovlâmáánu 7. peeivi – Einari Teräsvirta, syemmilâš arkkiteht (j. 1995)[10]
Jämimeh
mute- cuáŋuimáánu 2. peeivi – Paul Heyse, ive 1910 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim saksalâš kirječällee (š. 1830)[11]
Kalender
muteFáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1914.
Käldeeh
mute
- ↑ 1,0 1,1 The Nobel Prize in Physics 1914. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Chemistry 1914. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Literature 1914. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Peace Prize 1914. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1914. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Alan Hodgkin nobelprize.org. Čujottum 11.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Else Aropaltio Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 21.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Max F. Perutz nobelprize.org. Čujottum 21.3.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Richard L.M. Synge nobelprize.org. Čujottum 7.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Einari Teräsvirta Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Paul Heyse nobelprize.org. Čujottum 21.3.2021. (eŋgâlâskielân)