1997
1997 (MCMXCVII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield koskokko. Tot lâi 1990-lovo káávcád ihe.
Tábáhtusah
muteUđđâivemáánu
mute- uđđâivemáánu 20. peeivi – Bill Clinton algâttij nube paje Ovtâstum staatâi presidentin.
Kuovâmáánu
mute- kuovâmáánu 5. peeivi – Hannu Aho vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis Kello 4.17.[1]
Porgemáánu
mute- porgemáánu 29. peeivi – Netflix vuáđudui.
Roovvâdmáánu
mute- roovvâdmáánu 28. peeivi – Katalaankielâg El Periódico de Catalunya -aavis vuossâmuš nummeer almostui.
Tärhis peivimeeri ij tiäđust
mute- Vuosmuuh anarâškielâ kielâpiervâleh vuáđuduvvii Anarân já Avelân.
Nobel-palhâšumeh
mute- Fyysiik – Steven Chu, Claude Cohen-Tannoudji já William Daniel Phillips[2]
- Kemia – Paul D. Boyer, John E. Walker já Jens Christian Skou[3]
- Kirjálâšvuotâ – Dario Fo[4]
- Ráávhu – Aalmugijkoskâsâš kampanja eennâmmiijnij kieldimân (ICBL) já Jody Williams[5]
- Talhâstieđâ – Stanley Prusiner[6]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
muteŠoddâmeh
mute- kuovâmáánu 11. peeivi – Rosé, korealâš-australialâš lávloo já mannekiin ("Blackpink")
- kuovâmáánu 25. peeivi – Ana Mena, espanjalâš lávloo já čaittâleijee
- njuhčâmáánu 14. peeivi – Simone Biles, ovtâstumstaatâlâš vuáimáštâllee
- njuhčâmáánu 27. peeivi – Lisa, thaieennâmlâš ráppájeijee, tánssájeijee já mannekiin ("Blackpink")
- cuáŋuimáánu 15. peeivi – Maisie Williams, eŋlandlâš čaittâleijee (Game of Thrones)
- syeinimáánu 12. peeivi – Malala Yousafzai, ive 2014 Nobel-ráávhupalhâšume finnim pakistanlâš ráávhuaktivist[7]
- syeinimáánu 26. peeivi – Sebastian Aho, syemmilâš jieŋâskiärruspellee
- čohčâmáánu 12. peeivi – Sydney Sweeney, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- juovlâmáánu 16. peeivi – Zara Larsson, ruátálâš lávloo
Jämimeh
mute- uđđâivemáánu 2. peeivi – Joan Coromines i Vigneaux, katalonialâš kielâtiettee (š. 1905)
- uđđâivemáánu 8. peeivi – Melvin Calvin, ive 1961 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist (š. 1911)[8]
- uđđâivemáánu 10. peeivi – Alexander Todd, ive 1957 Nobel-kemiapalhâšume finnim skotlandlâš biokemist (š. 1907)[9]
- uđđâivemáánu 12. peeivi – Charles Brenton Huggins, ive 1966 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim kanadalâš-ovtâstumstaatâlâš fysiolog (š. 1901)[10]
- njuhčâmáánu 30. peeivi – Kalervo Nissilä, syemmilâš čaittâleijee já teatterstivrejeijee (š. 1913)
- cuáŋuimáánu 12. peeivi – George Wald, ive 1967 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš neurotiettee (š. 1906)[11]
- vyesimáánu 22. peeivi – Alfred Hershey, ive 1969 Nobel-fysiologia- teikkâ talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš bakteriolog já genetikkár (š. 1908)[12]
- porgemáánu 31. peeivi – Diana Spencer, Wales prinses (š. 1961)[13]
Kalender
muteFáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1997.
Käldeeh
mute- ↑ Kirjailija Hannu Aho on kuollut. Turun Sanomat. 3.11.2012. Čujottum 10.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ The Nobel Prize in Physics 1997. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Chemistry 1997. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Literature 1997. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Peace Prize 1997. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1997. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Malala Yousafzai nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Melvin Calvin nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Lord Todd nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Charles B. Huggins nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ George Wald nobelprize.org. Čujottum 23.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Alfred D. Hershey nobelprize.org. Čujottum 21.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Diana, princess of Wales www.britannica.com. Čujottum 20.4.2023. (eŋgâlâskielân)