Hooteel Kollehovi

Hooteel Kollehovi lâi hooteel Aanaar markkânist Juvduujuuvâ riddoost já Aanaar puárásumos hooteel. Hotellist lijjii 45 visted já Aanaar-nommâsâš raavâdviäsu. Ton omâsteijeeh láin Kaisu Nikula já suu viljâ Heikki Nikula, kiäh lává anarâšah. Roovvâdmáánust 2022 Nellim Wilderness Hotels & Safaris oostij hooteel já molsoi ton noomâ Wilderness Hotel Juutuan.

Hooteel Kollehovi ive 2017

Aanaar Mađhâšemtupe ive 1939

Aanaar Mađhâšemtupe 1940-lovvoost

Historjá

Juurdâ, et Lappi puávtáččij leđe mađhâšemkuávlu, šoodâi suullân siämmáá ääigi ko Suomâ šoodâi jiečânâssân. Visio maađhâšmist tuoddârij enâmist raahtij Suomâ Mađhâšemseervi uáivičällee Carl Wolter Stenbäck. Sust lijjii almugijkoskâsiih koskâvuođah já fiäráneh mađhâšeijeid uáivildum palvâlusâin. Ton lasseen sun sáárnui maaŋgâid kielâid já iberdij pyereest viereskulttuurijd. Stenbäck luovâi pargostis uáivičällen ive 1940. Tastmaŋa sun varrij Anarân Paadarjäävri riidon, kost sun viettij suáti-iivijd.

Ive 1937

Yle vuolgâttâsauto Aanaar Mađhâšemtuve oovdâst 1930-lovvoost

Algâalgâlii hirsâhooteel ađai Aanaar Mađhâšemtuve huksij Juvduujuuvâ riidon Suomâ Mađhâšemservi ive 1937, oovtâ ive ruávinjargâlâš Hooteel Ponnehovi valmâštum maŋa. Saje lâi kale uáli pyeri, Suomâ pyeremuu kuávžurjuuvâ aldasijn. Olgoeennâmliih puzzâvuoggâkuálásteijeeh lijjii jo kavnâm tagarijd Laapi luosâjuuvâid ko Paats- já Tiänujuuvâ, já tääl lâi Juvduujuuvâ vuáru hokâttiđ kuálásteijeealmaid pivdeđ Aanaar pegâlmâs kuávžurijd. Táválávt kuálásteijeeh urruu muádi oho já pivdii puzzâvuoggáin kuávžurijd Juvdust.

Hotellist lijjii 13 visted, almolâš tileh, riddosävni já tupe, kost aldasij siijdâi ässeeh ožžuu aassâđ nuuvtá ko sij ellii ášástâlmin Aanaar markkânist. Šiljopirrâduvvâst kavnui meid fijnâ 1930-lovo autoid uáivildum autotalli, mon láin vuávám arkkitehteh Väinö Vähäkallio já Aulis Hämäläinen.

1940-loho

Mađhâšemtupe tooimâi viehâ ennuv jiešráđálávt. Hotellist lijjii pottáákpiäldu já naavit, kost lijjii 6 kuusâ já šaveh. Siijdâst lijjii känipäikki, kost lâi máhđulâš uástiđ känemoonijd, já kävppi, kost hooteel skappui koškepurrâmâšâid. Páiháliih ässeeh puohtii ennuv purrâmâškáálvuid Taažâst, mut hooteel ij finnim pyehtimlove. Keessiv mađhâšeijeid fallii eromâšávt kyelipurrâmušâid tondiet ko ij lamaš máhđulâš siäiluttiđ piärgu. Koškepiärgu lâi áinoo piärgu, mast kesiääigi lâi máhđulâš mälistiđ piärgupurrâmušâid. Tälviv purrâmušlistoost lijjii poccuupiärgupurrâmušah kyelipurrâmušâi lasseen.

Reino Nikula šoodâi kuálásteijeeperrui Aanaarjäävri maadâriddoost siijdâ aldasijn já viettij pärnivuođâs tobbeen.

Suátiäigi lâi uáli vaigâd meid Mađhâšemtupán. Čohčâmáánust 1944, ko Aanaar markkân ässeeh vuolgii evakkon, tupe vuobdij jieijâs 4 kuusâ sehe 3,5 tuhháát potákkid Saksa suátiviehân. Čohčâmáánust evakkoviehân fallii tuuveest masa 9 000 mälisid. Tuve pieijii kiddâ cuáŋuimáánu 12. peeivi 1944, já tom poldii já tuššâdii ollásávt skammâmáánust.

1956

Uđđâsisthuksim aalgij tállán suáđi loopâ maŋa, mut uđđâ Mađhâšemhooteel valmâštui esken ive 1956, veikkâ tárbu toos ličij lamaš tolebáá-uv. Hooteel čaittâšui tállán liijkás uccen, já tom ferttij vijđediđ. Uđđâ uási valmâštui jo čuávuváá keesi.

Kesimađhâšem lâi virkosmum merhâšitteht, ko kiäinu Taažân lâi valmâštum suáđi ääigi. 1960- já 1970-lovoi ääigi lijjii meid UKK išedâššâm staatâkolliistâlmeh Anarân nuuvtko Belgia kunâgâs Baudouin já roonnig Fabiola kolliistâllâm ive 1969 já Vuáládâhenâmij roonnig Juliana kolliistâllâm ive 1974.

Hotellân pálkkááttii jyehi ive maaŋgâid kielâlijd “kesinieidâid” palvâliđ almugijkoskâsijd kuosijd. Ko bussi poođij, te siijdâ nuorâ almaah lijjii távjá vyerdimin sajattuvâst. Sij halijdii keččâđ, magareh nieidah lävkkejii olgos buusist. Maaŋgah nieidah kavnii kállá já paccii Anarân lopâlávt. Návt keevâi meid nuorâ hooteeljođetteijei Maija Hertzbergân, kii poođij Anarân ive 1966. Jiešalnees sun poođij Fiat-autoin ige bussijn.

1986–1987

Ive 1986 Mađhâšemlitto meridij lopâttiđ hooteeltooimâ Anarist tondiet ko kiddoduv omâsteijee, Rakânâshaldâttâs, ij miettâm pyerediđ tiilijd. Čohčâmáánu 30. peeivi 1986 viettejii tuve majemuu eehid, mast Jorma Korhonen čaalij Helsig Saavâin čuávuvávt:

Moonnâm eehid kyesih navdâšii tuve uápis kuásutteijeevuođâst. Sij purrii já juhhii puoh, muu tuuveest vala lâi. Sij lavluu, juoigii já tánssájii, já siämmást rahtii olssis uđđâ muštoid.

[...]

Čuávuváá iiđeed Maija Nikula, kii lâi jođettâm hooteel 20 ihheed, čiärui ko Mađhâšemlito liipu luoštii vuálus.

Maija ij kuhháágin murâštâm ärbivuáválii hooteel kiddiimist, peic kiđđuv 1987 sun algâttij uđđâsist irâttâstooimâ Aanaar Kollehovi noomáin. Kiddoduv pyeredii, já toimâ jotkui oppeet.

2000-loho

Ive 2002 Kaisu já Heikki meridáin varriđ Maadâ-Suomâst maasâd Anarân išediđ Maija. Päikkikuávlu enâduvah já luándu, riges sämmilâškulttuur já pyereh kyeličääsih tohhii miärádâs älkken. Maija paasij iäláttâhân ive 2003. Siämmáá ive algii sierâlágáneh ovdedemprojekteh. Puáris kiddoduv pyeredii, já uđđâ kuoškâhooteel lehâstii juovlâmáánu 2007.

Tastmaŋa ko Aanaar markkânist šoodâi Suomâ sämikulttuur kuávdás, te hooteel lii finnim mielâkiddiiváid kuosijd tegu Maailm Puásuiaalmugij konferens ive 2001 já jyehi-ivvááš Skammâkoveh-elleekovefestivaal olgoeennâmlijd kuosijd.

Puzzâvuoggâkuálástem Juvduujuuvâ Vyelikuoškâst tiptii uđđâsist 1990-lovvoost kuhes puudâ maŋa. Hooteel peesâi návt oppeet palvâliđ puzzâvuoggâkuálásteijeid – aaibâs tegu tooimâ vuossâmui iivij.

Tradition Hotel Kollehovi šoodâi ive 2010.

Roovvâdmáánust 2022 Nellim Wilderness Hotels & Safaris oostij hooteel. Finnoduv omâsteijeeh Mari já Jouko Lappilainen molsoin ton noomâ Wilderness Hotel Juutuan.