Wikipedia

Sajehäämi

Sajehäämi lii morfologisâš sujâttemkategoria. Puoh uuraallijn kielâin láá sajehäämih. Sajehamijguin puáhtá oovdânpyehtiđ sehe kuávdáš (om. aageent, patient) já periferaallijd (om. saje, koskâuámi) kielâopâlijd funktioid teikkâ semantlijd roolâid. Nomináid kullee säniluokah sojeh sajehaamijn, mut meid infinitlijn verbâhaamijn, adverbijn já adpositioin puáhtá leđe tievâslâš teikkâ rájášum sujâttemparadigma.[1]

Sajehäämih anarâškielâst

mute

Anarâškielâst láá oovce sajehäämmid: nominativ, genetiv, akkusativ, illativ, lokativ, komitativ, abessiv, essiv já partitiv.[2]

Sajehäämi Ovdâmerkkâ (ol.) Ovdâmerkkâ (ml.)
Nominativ Ákku lii puáris. Ááhuh láá puáráseh.
Genetiv Puáris ááhu táálu lii muččâd. Puáris ááhui tááluh láá muččâdeh.
Akkusativ Mun tuubdâm puáris ááhu. Mun tuubdâm puáris ááhuid.
Illativ Mun adelâm skeeŋkâ puáris áákun. Mun adelâm skeeŋkâ puáris áhhoid.
Lokativ Puáris ááhust lii mučis táálu. Puáris ááhuin láá mučis tááluh.
Komitativ Mun moonâm káávpán puáris áhhoin. Mun moonâm káávpán puáris áhuiguin.
Abessiv Mun moonâm káávpán puáris áhuttáá. Mun moonâm káávpán puáris áhuittáá.
Essiv
Sun kočoduvvoo puáris ákkun.
Partitiv
Siijdâst láá 14 puáris ákkud.

Sajehaamij mereh uuraallijn kielâin

mute

Uuraallijn kielâin láá jieškote-uv stuárusiih sajevuáháduvah (3–27).

Kielâ Meeri
komikielâ 23[3]
uŋgarkielâ 17–27[4]
vepsákielâ 16–18[5]
suomâkielâ 15
virokielâ 14[6]
setokielâ 13[7]
selkupkielâ 13[8]
udmurtkielâ 12–21[9]
kärjilkielâ 12–16[10]
mordvakielah 12–13[11]
marikielah 9–10[12]
nuorttâlâškielâ 9[13]
kieldâsämikielâ 9[14]
tavehantikielâ 9[15]
nganasankielâ 8–9[16]
maadâsämikielâ 8[17]
juulevsämikielâ 8[18]
liivikielâ 8[19]
nuorttâmansikielâ 8[20]
neeneeckielâ 7[21]
kamaskielâ 7[22]
orjâlâškielâ 6[23]
tavemansikielâ 6[24]
eeneeckielâ 6[25]
tavehantikielâ 3[26]

Käldeeh

mute

  1. ↑ Seppo Kittilä, Johanna Laakso, Jussi Ylikoski: Case, s. 879–893. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). (eŋgâlâskielân)
  2. ↑ Morottaja, Petter & Olthuis, Marja-Liisa: Inarinsaamen taivutusoppi. Sämitigge, 2022.
  3. ↑ Nikolay Kuznetsov: Komi, s. 487–506. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  4. ↑ István Kenesei, Krisztina Szécsényi: Hungarian, s. 636–658. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  5. ↑ Riho Grünthal: Veps, s. 291–307. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  6. ↑ Helle Metslang: North and Standard Estonian, s. 350–366. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  7. ↑ Karl Pajusalu: Seto South Estonian, s. 367–379. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  8. ↑ Olga Kazakevič: Selkup, s. 776–816. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  9. ↑ Svetlana Edygarova: Udmurt, s. 507–522. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  10. ↑ Anneli Sarhimaa: Karelian, s. 269–290. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  11. ↑ Arja Hamari, Rigina Ajanki: Mordvin (Erzya and Moksha), s. 392–431. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  12. ↑ Sirkka Saarinen: Mari, s. 432–470. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  13. ↑ Eino Koponen, Matti Miestamo, Markus Juutinen: Skolt Saami, s. 196–218. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  14. ↑ Michael Rießler: Kildin Saami, s. 219–239. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  15. ↑ Zsófia Schön, Katalin Gugán: East Khanty, s. 607–635. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  16. ↑ Beáta Wagner-Nagy: Nganasan, s. 753–776. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  17. ↑ Jussi Ylikoski: South Saami, s. 113–129. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  18. ↑ Jussi Ylikoski: Lule Saami, s. 130–146. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  19. ↑ Johanna Laakso: Livonian, s. 380–391. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  20. ↑ Ulla-Maija Forsberg: East Mansi, s. 564–581. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  21. ↑ Svetlana Burkova: Nenets, s. 673–708. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  22. ↑ Gerson Klumpp: Kamas, s. 816–844. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  23. ↑ Luobbal Sámmol Sámmol Ánte, Jussi Ylikoski: North Saami, s. 147–177. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  24. ↑ Marianne Bakró-Nagy, Katalin Sipőcz, Elena Skribnik: North Mansi, s. 536–564. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  25. ↑ Florian Siegl: The Enets languages, s. 708–753. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
  26. ↑ Mária Sipos: North Khanty, s. 581–607. Oxford University Press, 2022-03-24. ISBN 978-0-19-876766-4, 978-0-19-182151-6. Tyeje nettiversio (čujottum 17.10.2022). en
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Sajehäämi&oldid=70908"