Udmurtkielâ

Udmurtkielâ lii suomâ-ugrâlâš kielâ. Tot kulá permilij kielâi vyelijuávkun. Udmurtkielâ aldasumos suhâkielah láá eres permiliih kielah komikielâ já komipermjakkielâ. Permiliih kielah láá koskânis nuuvt aldasiih, et udmurtkielâ sárnooh äddejeh komikielâ já komipermjakkielâ melgâd pyereest. Udmurtkielâ lii udmurtlij aalmuglâš kielâ. Kielâ sárnooh ääsih Udmurtenâmist, Baškirenâmist, Tatarenâmist, Marienâmist, Perm pirrâduvâst sehe Kirov já Sverdlovsk kuávluin, puoh Ruošâst.

Udmurtkielâ permilij kielâi juávhust

Udmurtkielâ iärrán eres permilijn kielâin verbâmorfologias peeleest sehe toin, et udmurtkielâst lii sänitiäddu masa ain majemuu staavvâl alne. Udmurtkielâst láá maŋgâ kulttuurlovnâsäne tatarkielâst já ruošâkielâst.

Kielâsosiologlâš tile

Udmurtkielâ sárnooloho uccán. Unesco mield udmurtkielâ lii uhkevuálásâš. Kielâst láá 324 338 sárnod Ruošâ ive 2010 viehâdâgreekkig mield.

Udmurtkielâ pustaveh

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё
Ж ж	Ӝ ӝ	З з	Ӟ ӟ	И и	Ӥ ӥ	Й й
К к	Л л	Л л	М м	Н н	О о	Ö ö
П п	Р р	С с	Т т	У у	Ф ф	Х х
Ц ц	Ч ч	Ӵ ӵ	Ш ш	Щ щ	Ъ ъ	Ы ы
Ь ь	Э э	Ю ю	Я я

Fonetiik

Udmurtkielâ almokielâst láá čiččâm vokalid já 29 konsonantid, moi juávhust nelji kávnojeh tuše lovnâsäänijn. Udmurtkielâ obstruentáid lii otânâššâm čyeijilvuotâoppositio, já tondiet tast láá eenâb jienâduvah ko maaŋgijn eres urallijn kielâin.

Udmurtkielâ vokaláid kuleh vittâ kardinalvookaal (i, u, e, o, a) já ton lasseen kyehti koskâvookaal (i̮, e̮). Udmurtkielâst iä lah diftoŋeh, vokalij kukkodâmiäruh ige vookaalharmonia.

Udmurtkielâ sänitiäddu lii táválávt majemuu staavvâl alne, mii lii udmurtkielâ sárnumkuávlust sarnum turkkilij kielâi vaikuttâs. Ruošâkielâ še lii váiguttâm udmurtkielâ kuávlukielâi fonetiikân.

Morfologia

Udmurtkielâst láá kuávlukielâ mield 15–17 sajehäämmid, moh láá távjá identliih komikieláin. Omâstemkiäččusijd kevttih nuuvtko eres urallijn kielâin, mut kuálmád persovn omâstemkiäččus kevttih miärulij artikkâlin še.

Udmurtkielâ veerbah sojeh kuulmâ persovnist, kyevti lovvoost (oovtâloho, maaŋgâloho), neelji oovtâkiärdán ääigihäämist (preesens, kyehti moonnâm ääigi já fuutur) já kuulmâ täpiluokkaast (indikatiiv, konditionaal, imperatiiv). Kielâst láá maaŋgâ nuuvtkočodum perifrastliih ääigihäämih sehe perifrastlâš optatiivtäpiluokka še. Jiäráskittee äšši lii tot, et fuutur lii morfologisávt preesensid ucceeb merkkejum, ko preesens tubdâldâh lii šoddâm frekventatiivlâš-kontinuatiivlâš suárgásist.

Kielâopâlâš rááhtus

Udmurtkielâ lii agglutinatiivlâš kielâ, ađai tot kiävttá ennuv suffiksijd. Nomineh, adjektiveh já adverbah láá távjá identliih. Udmurtkielâst láá kyehti moonnâm ääigi, neutraallâš já evidentiaallâš. Kopulaveerbâ iä keevti, mut predikatiiv koŋruist subjekt lovvoost. Sänioornig lii melgâd rijjâ, mut neutraallâš sänioornig lii kuittâg SOV. Maaŋgah ceelhâráhtuseh láá siämmáálágáneh ko turkkilijn kielâin.

Sánádâh

Stuárráámus uási udmurtkielâ saanijn láá ohtsiih iärrásij permilij kielâiguin. Kulttuurlovnâsaanijd láá lovnim táválávt tatarkielâst. Puárásub turkkilâš lovnâsaanijd láá lovnim bolgarturkkikielâst. Modernlii ohtsâškode saanijd láá lovnim táválávt ruošâkielâst, mut eromâšávt 1990-lovo rääjist láá ráhtám ennuv uđđâ saanijd udmurtkielâ jieijâs amnâsijn. Marikielâst še láá lovnim mottoomverd saanijd udmurtkielân.

Kirjálâšvuotâ

Bartens, Raija: Permiläisten kielten rakenne ja kehitys. Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 238. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura, 2001. ISBN 952-5150-55-0.