Piäipánjeh

Piäipánjeh (Fringillidae) lii varbusluudij laahkon kullee stuorrâ loddehiäimu, mii juáhás kuulmâ vyelihiäimun: Fringillinae, Euphoniinae já Carduelinae. Piäipánjeh láá uceslágán, siemânijd porree lodeh. Toh eelih masa ubâ maailmist, eereeb Australiast, maaŋgâin Kuálhismeerâ suolluin, Madagaskarist já Antarktisist.

Piäipánjeh Fringillidae (Vigors, 1825)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Lodeh Aves
Lahko	Varbuslodeh Passeriformes

Piäippáin

Vyevdiloddááš

Sávjáduvvâš

Nomâttâsah

Sämmilij kevttim noomah láá piäppáin, vyevdiloddááš, sávjáduvvâš já paaccâhloddááš.

Piäippáin (Fringilla coelebs) noomâst lii ennuv páihálâš variaatio: piäippáin, piäippunj, peippon, peippunj, paippin, peipponloddááš jna. Nordling lii kiävttám piäippáin nomâttâs vyevdiloddáást, mii kale sulâstit piäippáin – niŋálâsah eenâb ko oráseh. Sáttá meiddei leđe, et tallaah ulmuuh iä lah tarbâšâmgin iäruttâllâđ piäippáinšlaajâid tađe tärkkilubbooht.

Vyevdiloddáá (Fringilla montifringilla) tááláš nommâ lii vuosmuu keerdi kevttum Vuoli Ilmar loddenommâlistoost (Anarâš-lostâ 1990, kesimáánu). Taam noomâ sun lii kuullâm ejistis Uccpárnáá Vuolist.

Meiddei sávjáduvvâš (Acanthis flammea) lii viehâ puáris nommâ, mii še kávnoo Nordling loddenommâlistoost (1898). Taam noomâ motomeh anarâšah láá kiävttám almosnommân puoh uáinojeijee uccloddáin. Vuoli Ilmar loddenommâlistoost sávjáduvvâžân lii meiddei adelum paldâlâsnommâ urbi(j)âš, mii lii suomâkielâst puáttám nomâttâs – vaarâ tondiet, ko puáris sämmilâš nommâ lii mottoom kooskâst peessâm vájálduđ.

Paaccâhloddááš (Loxia curvirostra) nomâttâs lii Vuoli Ilmar sänilistoost tááláá merhâšumestis. Nordling kiävttá siämmáá noomâ kuácceeloddeest. Kuácceeloddeest (Pinicola enucleator) lii motomijn käldein kevttum meiddei nommâ paaccâhlodde. Paaccâhlodde já paaccâhloddááš – noomah láá kuittâg liijkás siämmáálágáneh, nuuvt et toh siäháneh aanoost. Tondiet paaccâhloddááš lii kuođđum "pikkukäpylintu" nommân, já "taviokuurna" lii uážžum uđđâ nommân kuácceelodde.

Ludij systemaatlâš nommâdmist lii lamaš vala "iso-käpylintu", mii lii tarbâšâm noomâ. Tot lii uážžum nommânis stuorrâpaaccâhlodde, mon vissásávt iärut paaccâhloddááš-nomâttâsâst.

Puoh eres šlaajah láá finnim noomâs oppâtahosávt. Rahtum noomah láá ruánáápiäippáin, kollepiäippáin, ruánáávarbusâš, ryeivil, väriryeivil, tuodârsávjáduvvâš, kiirjâgsuájápaaccâhloddááš, stuorrâpaaccâhlodde, ruopsisvarbusâš, kuácceelodde já ruopsisryeivil.

Tiettum Suomâst

Suomâst eelih tâi pessejeh 17 piäippáinšlaaijâd:

• Fiskisryeivil (Serinus serinus)
• Kiirjâgsuájápaaccâhloddááš (Loxia leucoptera)
• Kollepiäippáin (Carduelis carduelis)
• Kuácceelodde (Pinicola enucleator)
• Njunevarbusâš (Coccothraustes coccothraustes)
• Paaccâhloddááš (Loxia curvirostra)
• Piäippáin (Fringilla coelebs)
• Ruopsisvarbusâš (Carpodacus erythrinus)
• Ruánáápiäippáin (Chloris chloris)
• Ruánáávarbusâš (Spinus spinus)
• Ruopsisryeivil (Pyrrhula pyrrhula)
• Ryeivil (Linaria cannabina)
• Sávjáduvvâš (Acanthis flammea)
• Stuorrâpaaccâhlodde (Loxia pytyopsittacus)
• Tuodârsávjáduvvâš (Acanthis hornemanni)
• Vyevdiloddááš (Fringilla montifringilla)
• Väriryeivil (Linaria flavirostris)

Tain 15 kávnojeh Aanaar pirrâsijn. Säämi šlaajah láá piäippáin (suom. peippo), vyevdiloddááš (suom. järripeippo), ruánáápiäippáin (suom. viherpeippo), kollepiäippáin (suom. tikli), ruánáávarbusâš (suom. vihervarpunen), ryeivil (suom. hemppo), väriryeivil (suom. vuorihemppo), sávjáduvvâš (suuom. urpiainen), tuodârsávjáduvvâš (suom. tundraurpiainen), kiirjâgsuájápaaccâhloddááš (suom. kirjosiipikäpylintu), paaccâhloddááš (suom. pikkukäpylintu), stuorrâpaaccâhlodde (suom. isokäpylintu), ruopsisvarbusâš (suom. punavarpunen), kuácceelodde (suom. taviokuurna) já ruopsisryeivil (suom. punatulkku).

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Piäipánjeh.