Piäippáin
Piäippáin lii piäippáinij hiäimun kullee varbuslodde.
| Piäippáin Fringilla coelebs (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2][3] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Varbuslodeh Passeriformes |
| Hiäimu | Piäippáineh Fringillidae |
| Suuhâ | Piäippáineh Fringilla |
| Šlaajâ | coelebs |
Stuárudâh já tobdomeerhah mute
.jpg)
Piäippáin lii 14–16 cm kukke já tiäddá 16–30 g. Ton tevkis suájáin láá kyehti vielgis sárgáá, pajepottâ lii ruánáá já jyelgih ruškâdeh. Ores lii ivnáb ko niŋálâs. Orráás uáivičokke lii čuovjisräänis, nierah já radde láá ruškisruopsâdeh já selgi lii ruškâd. Niŋálâs čuávji lii ränisruškâd já uáivičokke ruškâd.[4]
Lavdâm já eellimpiirâs mute
Piäippáin pessee masa ubâ Euroopist já Aasia uárjioosijn. Suomâst tot pessee masa ubâ enâmist, eereeb aaibâs tavemuu kuávluin, já kulá Suomâ almosumosij luudij juávkun. Piäippáin pessee puohlágánijn vuovdijn. Suomâ pessimnääli lii áárvu mield 7–9 miljovn paarrâd.[5] Piäippáin tálvástâl Uárji-Euroopist, mut motomeh lodeh pääcih tálvástâllâđ Suomân. Čohčâvarrim lii čohčâ-roovvâdmáánust já kiđđâvarrim njuhčâ-vyesimáánust.[4]
Lasanem mute
Piäippáin piervâld muorân teikkâ miestui. Niŋálâs mannee cuáŋui-vyesimáánust 3–7 manneed já láálá taid 11–15 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 10–15 peeivi ahasâžžân já kirdeškyetih kuulmâ oho ahasâžžân. Piäippáin mannee távjá kyehti piäsáduv keessiv.[4]
Raavâd mute
Piäippáin porá siemânijd já čielgitävtittes elleid.[4]
Käldeeh mute
- ↑ IUCN Red List Čujottum 26.6.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Valkama, Jari: Piäippáin – Fringilla coelebs Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
- ↑ BirdLife Suomi Čujottum 26.6.2021 (suomâkielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Luontoportti.fi (suomâkielân)
- ↑ Suomen lintuatlas (suomâkielân)