Meccikaavrâs

Meccikaavrâs (Capreolus capreolus) lii Euroopist tiettum uces sorvâellee. Šlaajâ lii levânâm Suomân 1900-lovvoost sehe luándulávt já ištâdmij vievâst. Meccikaavrâs lii tehálâš pivdoellee.

Meccikaavrâs Capreolus capreolus (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Kyeppirelleeh Artiodactyla
Hiäimu	Sorvâelleeh Cervidae
Vyelihiäimu	Kodeh Capreolinae
Suuhâ	Capreolus
Šlaajâ	capreolus

Ores meccikaavrâs

Stuárudâh já olgohäämi

Meccikaavrâs lii keessiv ruopsisruškâd já tälviv ränisruškâd. Ruškisfiskis čuávjipeeli já nierah láá kuovgâduboh ko rummâš eres uásih. Pieinispiirâs lii meid kuovgâdub. Pieinis lii uáli uánihâš, tuše 2–4 senttimeetter kukkosâš. Pajepoksâm paajaabeln láá čapis tiälhuh. Nuorâ vyesist láá ennuv tiälhuh, mut tot láppojeh ko vyesi šadda. Tuše orásijn láá čuárvih. Čuárvih láá uceh já ceggust, já tain láá táválávt kulmâ säägi. Rävis meccikavrâs seve lii tuše 65–75 senttimeetterid, já rummâš kukkodâh lii 90–135 senttimeetterid. Meccikaavrâs tiäddá suulân 15–35 kiilud.

Jienah

Meccikavrâs váruttâsjienâ lii tevkis umásistem, mii táválávt kulloo muáddi keerdi maŋaluvâi. Orráás kimejienâ lii čuovvâd, já tot sulâstit njurgâs.

Lavdâm

Meccikavrâs lavdâm

Meccikaavrâs juáhhoo neelji vyelišlaajân, moh tiättojeh aldasáid ubâ Euroopist já Tuurkist sehe Ruošâ viestâr-oosijn, Aldanuorttân já Kaukasiast. Šlaajâ ij tiettuu Irlandist ijge maaŋgâin Koskâmeerâ suolluin. Meccikaavrâs lii suvâttum Israelist já Libanonist. Israelist sundátteleh ištâdiđ meccikavrâs maassâd.

Koskâ-Euroop meccikavrâsnääli lii suulân 15 miljovn ohtâgâssâd. Šlaajâ lii eellimvuáimálâš IUCN mieldi. Italiast tiättoo meccikavrâs vyelišlaajâ C. c italicus lii uhkevuálásâš. Tääl innig tiättojeh tuše 10 000 ohtâgâssâd vyelišlaajâst.

Hiäivulâš pirrâsist meccikaavrâs puáhtá lasaniđ já levâniđ korrâ liävttoin, tastko nuorâ ohtâgâsah kärttih varriđ meddâl šoddâmkuávluinis rävis kavrâsij reeviirpiäluštâs tiet. Stuárráámus eestâ kavrâsij leevvânmân lii tavekuávlui assaas muotâkerdi. Ko meccikaavrâs lii uccâ ellee já tast láá uánihis jyelgih, jo pelimeetter asosâš muotâkerdi vaaigut ton ravâdâsfinnim. Uánihis jyelgih räijejeh jotteem muottuu oolâ já tondiet tot lii älkkees saalâs piäđoid.

Lavdâm Suomâst

Lii arvâlum, ete meccikaavrâs lii nannaam-Suomâst aaibâs uđđâ šlaajâ, mii ij lah ovdil tiettum tobbeen. Iä tubdâmgin fossiil- teikâ tähtikavnumijd teikâ ereskin tuođâštusâid tast, ete šlaajâ ličij tiettum Suomâst ovdâhistorjá ääigi. Lii kuittâg arvâlum, ete meccikaavrâs ličij lamaš meccikode lasseen valjaas já tehálâš pivdoellee ubâ historjálii ääigi, mutâ ličij suvâttum 1500- já 1600-lovoin kolmâ paje ääigi. Teoria lii šoddâm tast, ete suomâkielân meccikaavrâs ličij tubdum noomáin tarvas, já taan nomâttâsâst liččii puáttám Tarvas-algâsiih päikkinoomah, ovdâmerkkân Tarvasjoki.

Vises tiätu lii tot, ete meccikaavrâs tiettui Ålandist aainâs-uv 1500-lovo aalgâst 1600-lovo aalgân. Nääli ušom ij lamaš luándulâš váá ištâdum. Vuossâmuš mainâšume ääšist lâi kunâgâs Kustaa Vaasa reeivâst ive 1537. Reeivâst kunâgâs almottij, ete kavrâseh lijjii ohtâ suijâ toos, mondiet sun halijdij labdeđ Åland Tukholma lane vyelnivuotân. Mainâšumeh meccikavrâsijn nuhhii arkkâduvâin 1600-lovo aalgâ maŋa, kuás meccikaavrâs ušom lappui suollust. Meccikaavrâs lii macâttum Ålandân ištâdmáin 1950- já 1960-lovoin, kuás toho ištâduvvojii ohtsis 41 ohtâgâssâd.

Taažâst já Ruotâst iälá luánduvárásâš populaatio, mon ovdânääli vajâldij toho jieŋâpaje maŋa Tanskaast, ko enâmij kooskâst lâi talle nannaamohtâvuotâ. Šoŋŋâduv čuáskáttem já lijge-miäcástem keežild taat Skandinavia nääli kiäppánij koskâääigi maŋa. 1800-lovo aalgâst meccikavrâseh lijjii lappum Taažâst ollásávt já Ruotâst toh ellii tuše Maadâ-Skånest. 1900-lovo aalgâst meccikaavrâs aalgij lavdâđ Suomâ pirâstittee kuávluin sehe Taažâst já Ruotâst ete Tave-Eestienâmist já Inkerienâmist. Lii arvâlum, ete šoŋŋâduv čuáskáttem lii vaiguttâm leevvânmân.

Nannaam-Suomâ vuossâmuid meccikavrâsijd aiccii Tuárnus kuávlust 1950-lovvoost. Pisovâš populaatioh šoddii vistig Merâpoođâluovtâ taavaabeln sehe Tuárnusjuuvâ, Kiemâjuuvâ já Oulujoki kuávluin já maŋeláá Maadânuorttâ-Suomâst. 1980-lovvoost kavrâseh leevvânškuottii meid Tavenuorttâ-Suomân, Anarân já Ucjuuhân.

Eellimpiirâs

Meccikaavrâs ij lah vátávâš eellimpirrâsis háárán. Tot tiättoo maaŋgâlágán kuávluin, tegu lostâ- já siähálâsvuovdijn, niijtoin, piälduin já häärviht huksim ovdâkaavpugkuávluin. Eromâšávt tot mákkoo kuávlust, kost láá aldaluvâi sehe mecci já eennâmtuálueennâm.

Eellimvyevih

Lattim

Tälviv meccikavrâseh čokkâneh čaagan.

Meccikavrâseh láá aktiivlumoseh ehidâs- já iđedâsveeigist. Toh eelih távjá uccâ čoogijn, moid kuleh ores, 2–3 niŋálâs sehe vyesih. Oráseh pyehtih eelliđ ohtuunis-uv. Orásij čuárvih šodâškyetih kiđđâtäälvi já toh šaddeh loppâkiiđâ räi. Oráseh čaleh čoorvijd muoráid já ovssijd. Čoollâm ohtâvuođâst orráás káálust leijee hajâráávsáin puátá hajâaamnâs, moin ores merkkee jieijâs reeviir. Oráseh väldideh jo kiđđuv olssis reeviir, kost toh ääjih eres orásijd meddâl. Tälviv kavrâseh pyehtih eelliđ stuorrâ čoogijn.

Meccikaavrâs puáhtá ruottâđ jotelávt já njuško kuhheeht. Tot lii meid čepis vyeijee. Tave-Euroopist rävis kavrâsij merhâšitteemus salâsteijee lii iilvâs, mon lasseen riemnjis sáttá puurrâđ uccâ vuosijd.

Nuorâ vyesi

Raavâd

Meccikaavrâs lii smieretteijee. Peeivi ääigi tot puáhtá kuáttuđ lovmat kerdid, tastko uccâ ellen ton energiatárbu lii styeres. Keessiv meccikaavrâs porá mecciroobdâin ruánáá syeini- já räsišaddoid. Tot porá meid muorjijd, jáhálijd já kuobbârijd. Tälviv meccikavrâseh kärttih tuuttâđ toŋŋâsáid sehe muorâi já miestui ovssijd, versoid já urbijd. Jis eres raavâd ij lah fáállun, te meccikaavrâs kárttá puurrâđ kuácceid, maid tot ij mudoi puurâ. Lasepiemmâm iššeed muottiis taalvij.

Lasanem

Meccikavrâseh parâluveh loppâkeesi. Suomâst kimeääigi kijvásumos paje lii syeini-porgemáánust. Oráseh piälušteh aggressiivlávt jieijâs reeviir eres orásij vuástá já irâtteh hokâttâllâđ toho niŋálâsâid. Niŋálâs kuáddá algâkeesi táválávt kyehti teikâ kulmâ vyesi.

Puárásumos meccikaavrâs eelij faŋgâvuođâst 17,5-ihásâžžân. Luándust-uv toh eelih távjá 15-ihásâžžân.

Miäcástem

Suomâst ores lii rávhuidittum kuovâmáánu 1. peeivist vyesimáánu 15. piäiván já kesimáánu 16. peeivist porgemáánu 31. piäiván. Niŋálâs já siämmáá ive vyesi láá rávhuidittum kuovâmáánu 2. peeivist porgemáánu 31. piäiván. Mudoi meccikavrâsijd puáhtá miäcástiđ pivdolovettáá. Meccikavrâs puáhtá pääččiđ meid havlâpissoin sehe tävgiviärjoin. Miäcásteijee ferttee almottiđ meccivaljehoittámpirrâdâhân pivdum ellee ave já suhâpele sehe pivdo ääigi já saje.