Israel (hebreakielân יִשְׂרָאֵל [jisʁaˈʔel]arabiakielân إِسْرَائِيل‎), virgálávt Israel staatâ (hebreakielân מְדִינַת יִשְׂרָאֵל He-Medinat Israel.ogg kuldâl (raavâ) [mediˈnat jisʁaˈʔel]arabiakielân دَوْلَة إِسْرَائِيل‎) lii staatâ Viestâr-Aasiast KoskâmeerâJordanjuuvâ kooskâst. Israel uáivikaavpug lii Jerusalem.

Israel staatâ
מְדִינַת יִשְׂרָאֵל‎ (hepreakielân)
Medinat Jisra'el

دولة إسرائيل (arabiakielân)
Daulat Isrā'īl
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi parlamentaarlâš demokratia
President Isaac Herzog
Uáiviminister Benjamin Netanjahu
Uáivikaavpug Jerusalem
Eres kaavpugeh Tel Aviv,
Haifa,
Beerseba,
Eilat
Vijđodâh 20 991 km²
– sisčääci 2,1 %
Ässeeloho (2020) 9 264 200
– ässeesaahâdvuotâ 420 ässed/km²
– aalmugstuárrum 1,46 % (2014)
Virgáliih kielah hepreakielâ
Vaaluut Israel sekel (ILS)
Äigi UTC+2
– kesiäigi UTC+3
Uánádâs IL
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +972
Internet TLD .il
Aalmuglâšlaavlâ הַתִּקְוָה (Hatikvah)

Eennâmtiätu mute

Sajadâh já rääjih mute

Israel lii Koskâmeerâ nuorttâriddoost. Eennâm nuorttârääji jotá Jordanjuuvâ jieŋâlis leevist já juátká Jamâmeerâ maŋa Ruopsismeerâ räi. Israel ránnjástaatah láá Libanon tavveen, Syyria tavenuorttân, ViestârriddoJordania nuorttân sehe EgyptGaza stielâs maadâviestârist. Kuhemus rääji lii rääji Viestârriddoin, mii lii 330 km.[1] Uánihumos rääji vist lii 59 km rääji Gaza stielâsáin.[1] Merâriddo lii ohtsis 273 km.[1]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Egypt 208 km  
Gaza stielâs 59 km
Jordania 327 km
Libanon 81 km
Syyria 83 km
Viestârriddo 330 km

Haldâttâh já politiik mute

Israel staatâhäämi lii parlamentaarlâš demokratia. Ton staatâhovdâ lii president, kiän áinoo virgepaje pištá čiččâm ihheed. Israel parlament Knesset väljee president syeligâs jienâstmist, mast tarbâšuvvoo absoluutlâš eenâbloho.

Viehâdâh mute

Kaavpugeh mute

Aassâm lii čokkânâm Koskâmeerâ riidon. Tobbeen lii eennâm nubben stuárráámus kaavpug Tel Aviv-Jaffa sehe stuorrâ haammânkaavpug Haifa. Ruopsismeerâ riddoost lii pivnohis mätkičuosâttâh Eilat.

Ekonomia mute

Iäláttâsah mute

Israel šoŋŋâdâh ij lah viljâlmân hiäivulâš. Ton lasseen čuolmân lii meiddei čäcivänivuotâ. Koskâmeerâ riddovuáládâh já Jordan leehi láá Israel pyeremuuh eennâmtuálukuávluh.[2] Meid uási siseennâm koške čunoiäpikuávluin lii rievdâdum ruánáá viljâlmân já muorâkärdin.[2] Israelliih láá kuittâg uáli jo pyereh čääsi joođeetmist.[3] Njuoskâdemčääci jođettuvvoo Genesaretjäävrist já Jordanjuuvâst tuháttij kilomeetterij kukkosijn pocceeviärmáduvváin.[2] Návt šoddâduvvojeh puurrâmšadoh, potákkeh já ennuv sitrusheđâlmeh, tegu appelsiineh (ovdâmerkkân Jaffa-appelsiineh)[4] já sitruuneh. Taah eennâmtuálupyevtittâsah tuálvojeh olgoenâmáid valjeest.[2]

Israelist lii maaŋgâlágán ráhtulâšvuotâ. Mašineh já riäiduh sehe timanteh kuleh eennâm tehálumos tuálvumpyevtittâssáid.[2]

Etinumereh mute

Israel etinumereh láá 100, 101, 102.

Kovegalleria mute

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. 1,0 1,1 1,2 Israel web.archive.org. 15.4.2024. The World Factbook. Čujottum 17.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Arjanne, Satu et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 103. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2010.
  3. Israel www.britannica.com. 19.4.2024. Čujottum 19.4.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. Basan, Ghillie: The Middle Eastern Kitchen, s. 83. Hippocrene Books, 2007. ISBN 978-0-7818-1190-3.