Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi ađai Etiopia (amharakielân ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā, afarkielân: Itiyoophiyaa, ge'ezkielân: ኢትዮጵያ. oromokielân: Itoophiyaa, somalikielân: Itoobiya, tigrinjakielân: ኢትዮጵያ) lii siseennâmstaatâ Afrik čuárvist. Tot lii ohtâ maailm puárásumos enâmijn.[1] Ton uáivikaavpug Addis Abeba lii suulân kaskoo staatâ.

Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi
የኢትዮጵያ ፈደራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ
Ityop’iya Federalawi Demokrasiyawi Ripeblik
(amharakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi parlamentaarlâš littotäsiväldi
President Sahle-Work Zewde
Uáiviminister Abiy Ahmed Ali
Uáivikaavpug Addis Abeba
Vijđodâh 1 104 300 km²
Virgáliih kielah amharakielâ
Vaaluut birr (ETB)
Äigi UTC+3
Uánádâs ET
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +251
Internet TLD .et
Aalmuglâšlaavlâ Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya
(ወደፊት ገስግሺ ውድ እናት ኢትዮጵያ)

Etiopiast láá suulân 110 miljovn ässed. Ton vijđodâh lii 1 104 300 km², mast 0,7 % lii čääci.

Eennâmtiätu mute

 
Ras Dashen (amharakielân ራስ ዳሸን) lii Etiopia alemus vääri.

Etiopia vijđodâh lii 1 104 300 km². Vijđoduv mield Etiopia lii maailm 28. stuárráámus staatâ. Tot lii tuše ucánjii ucceeb ko Bolivia, mon vijđodâh lii 1 098 581 km².

Sajadâh já rääjih mute

Etiopia lii Nuorttâ-Afrikist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Eritrea, nuorttân sehe DjiboutiSomalia, mäddin Kenia, viestârist Maadâ-Sudan já taveviestârist Sudan. Etiopiast staatârääjih láá ohtsis 59 251 km. Ton kuhemus rääji lii Somaliain; tot lii 1 640 km kukke. Uánihumos vuod lii 343 km rääji Djiboutijn.

Morfologia mute

Etiopia alemus saje lii Simien várádahân kullee Ras Dashen čokke (4 550 m) Simien aalmuglâšmeecist Etiopia taveuásist. Vyeligumos saje lii Danakil (-125 m) Etiopia tavenuorttâuásist.

Haldâttâh já politiik mute

Etiopia staatâhäämi lii parlamentaarlâš littotäsiväldi. Ton staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi.[2][3] Etiopia parlament väljee president.[3]

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. Ethiopia | People, Flag, Religion, Capital, Map, Population, War, & Facts | Britannica www.britannica.com. Čujottum 4.3.2022. (eŋgâlâskielân)
  2. Etiopia vuáđulaahâ ICL project. Čujottum 15.1.2023. (eŋgâlâskielân)
  3. 3,0 3,1 Etiopia vuáđulaahâ ICL project. Čujottum 15.1.2023. (eŋgâlâskielân)



Afrik staatah

AlgeriaAngolaBeninBotswanaBurkina FasoBurundiDjiboutiEgyptElefanttähtiriddoEritreaEswatiniEtiopiaGabonGambiaGhanaGuineaGuinea-BissauKamerunKap VerdeKeniaKomorehKongo demokraatlâš täsiväldiKongo täsiväldiKoskâ-Afrik täsiväldiLesothoLiberiaLibyaMaadâ-AfrikMaadâ-SudanMadagaskarMalawiMaliMarokkoMauritaniaMauritiusMosambikNamibiaNigerNigeriaPeeivitäsideijee GuineaRuandaSambiaSenegalSeychellehSierra LeoneSomaliaSudanSão Tomé já PríncipeTansaniaTogoTšadTunisiaUgandaZimbabwe