Guinea-Bissau
Guinea-Bissau (portugalkielân Guiné-Bissau) lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Bissau.
| Guinea-Bissau täsiväldi Repùblica da Guiné-Bissau (portugalkielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Umaro Sissoco Embaló |
| Uáiviminister | Geraldo Martins |
| Uáivikaavpug | Bissau |
| Eres kaavpugeh | Bafatá, Gabú, Bissorã, Bolama, Cacheu |
| Vijđodâh | 36 125 km² |
| Virgáliih kielah | portugalkielâ |
| Vaaluut | CFA-frangi (XOF) |
| Äigi | UTC |
| Uánádâs | GW |
| – kirdemmašinijn | J5 |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +245 |
| Internet TLD | .gw |
| Motto | "Unidade, Luta, Progresso" |
| Aalmuglâšlaavlâ | Esta é a Nossa Pátria Bem Amada |
Historjá
muteGuinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974.
Eennâmtiätu
mute
Guinea-Bissau vijđodâh lii 36 125 km², mast 12 % lii čääci. Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, Geba já Corubal.
Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. Riddokuávluin arva 1 500–3 000 mm ivveest.
Kuávlulâš jyehim
mute- Válduartikkâl: Guinea-Bissau kuávluh
Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun (regiões) já oovtâ autonomisii sektorân (sector autónomo). Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. Sektoreh láá juohhum nk. sektioid (secções). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna.
| ISO-kuávlukoodi | Kuávlu nommâ | Vijđodâh (km²) | Ässeeloho (2009) | Uáivikaavpug |
|---|---|---|---|---|
GW-BS
|
Bissau autonomisâš sektor | 77,5 | 384 960 | Bissau |
GW-BA
|
Bafatá kuávlu | 5 981,1 | 225 516 | Bafatá |
GW-BM
|
Biombo kuávlu | 838,8 | 94 869 | Quinhamel |
GW-BL
|
Bolama kuávlu / Bijagós | 2 624,4 | 33 929 | Bolama |
GW-CA
|
Cacheu kuávlu | 5 174,9 | 199 674 | Cacheu |
GW-GA
|
Gabú kuávlu | 9 150,0 | 214 520 | Gabú |
GW-OI
|
Oio kuávlu | 5 403,4 | 226 263 | Farim |
GW-QU
|
Quinara kuávlu | 3 138,4 | 65 946 | Buba |
GW-TO
|
Tombali kuávlu | 3 736,5 | 102 482 | Catió |
Viehâdâh
mute
Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99 % viehâduvâst. Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh.
Veikkâ portugalkielâ lii-uv virgálâš kielâ, enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ.
Stuárráámuuh kaavpugeh
mute| Saje | Kaavpug | Ässeeloho | |
|---|---|---|---|
| 2015 (árvu) | Kuávlu | ||
| 1 | Bissau | 492 004 | Bissau |
| 2 | Gabú | 48 670 | Gabú |
| 3 | Bafatá | 37 985 | Bafatá |
| 4 | Bissorã | 29 468 | Oio |
| 5 | Bolama | 16 216 | Bolama |
| 6 | Cacheu | 14 320 | Cacheu |
| 7 | Bubaque | 12 922 | Bolama |
| 8 | Catió | 11 498 | Tombali |
| 9 | Mansôa | 9 198 | Oio |
| 10 | Buba | 8 993 | Quinara |
Kulttuur
muteGuinea-Bissau haaldâtlâš kielâ lii portugalkielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Guinea-Bissau.
