Guinea-Bissau (portugalkielân Guiné-Bissau) lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Bissau.

Guinea-Bissau täsiväldi
Repùblica da Guiné-Bissau (portugalkielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Umaro Sissoco Embaló
Uáiviminister Geraldo Martins
Uáivikaavpug Bissau
Eres kaavpugeh Bafatá, Gabú, Bissorã, Bolama, Cacheu
Vijđodâh 36 125 km²
Virgáliih kielah portugalkielâ
Vaaluut CFA-frangi (XOF)
Äigi UTC
Uánádâs GW
– kirdemmašinijn J5
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +245
Internet TLD .gw
Motto "Unidade, Luta, Progresso"
Aalmuglâšlaavlâ Esta é a Nossa Pátria Bem Amada

Historjá

mute

Guinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974.

Eennâmtiätu

mute
 
Guinea-Bissau topografiakárttá

Guinea-Bissau vijđodâh lii 36 125 km², mast 12 % lii čääci. Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, GebaCorubal.

Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. Riddokuávluin arva 1 500–3 000 mm ivveest.

Kuávlulâš jyehim

mute
Válduartikkâl: Guinea-Bissau kuávluh

Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun (regiões) já oovtâ autonomisii sektorân (sector autónomo). Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. Sektoreh láá juohhum nk. sektioid (secções). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna.

 
ISO-kuávlukoodi Kuávlu nommâ Vijđodâh (km²) Ässeeloho (2009) Uáivikaavpug
GW-BS Bissau autonomisâš sektor ”9”77,5 384 960 Bissau
GW-BA Bafatá kuávlu ”2”5 981,1 225 516 Bafatá
GW-BM Biombo kuávlu ”8”838,8 94 869 Quinhamel
GW-BL Bolama kuávlu / Bijagós ”7”2 624,4 33 929 Bolama
GW-CA Cacheu kuávlu ”4”5 174,9 199 674 Cacheu
GW-GA Gabú kuávlu ”1”9 150,0 214 520 Gabú
GW-OI Oio kuávlu ”3”5 403,4 226 263 Farim
GW-QU Quinara kuávlu ”6”3 138,4 65 946 Buba
GW-TO Tombali kuávlu ”5”3 736,5 102 482 Catió

Viehâdâh

mute
 
Gabú, Guinea-Bissau nubben stuárráámus kaavpug

Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99 % viehâduvâst. Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh.

Veikkâ portugalkielâ lii-uv virgálâš kielâ, enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ.

Stuárráámuuh kaavpugeh

mute
Saje Kaavpug Ässeeloho
2015 (árvu) Kuávlu
1 Bissau 492 004 Bissau
2 Gabú 48 670 Gabú
3 Bafatá 37 985 Bafatá
4 Bissorã 29 468 Oio
5 Bolama 16 216 Bolama
6 Cacheu 14 320 Cacheu
7 Bubaque 12 922 Bolama
8 Catió 11 498 Tombali
9 Mansôa 9 198 Oio
10 Buba 8 993 Quinara

Kulttuur

mute

Guinea-Bissau haaldâtlâš kielâ lii portugalkielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt.

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâliih artikkâleh: en:Guinea-Bissau & fi:Guinea-Bissau