Benin
Benin lii staatâ Afrikist, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo.
| Benin täsiväldi République du Bénin (ranskakielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Patrice Talon |
| Uáivikaavpug |
Porto-Novo (lahâasâttemlâš) Cotonou (haaldâtlâš)[1] |
| Eres kaavpugeh |
Natitingou Abomey Ouidah Parakou Grand-Popo |
| Vijđodâh | 112 622 km² |
| – sisčääci |
1,8 % |
| Ässeeloho (2020) | 12 132 891 [2] |
| – ässeesaahâdvuotâ | 108 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 2,73 % (2020) |
| Virgáliih kielah | ranskakielâ |
| Vaaluut | CFA-frangi (XOF) |
| Äigi | UTC+1 |
| Jiečânâsvuotâ | |
| – Ranskaast | 1.8.1960 |
| Uánádâs | BJ |
| – fiävruin | DY |
| – kirdemmašinijn | TY |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +229 |
| Internet TLD | .bj |
| Aalmuglâšlaavlâ | L'Aube Nouvelle |
|
|
|
| Oovdiš staatâ(h) |
.svg){kind=small} Benin aalmugtäsiväldi(1975–1990) Dahomey täsiväldi(1958–1975)  Ranska Dahomey(1894–1958)  Dahomey kunâgâskodde(1600–1894) |
Historjá
muteBeninist assii ulmuuh jo keđgiääigi.[3]
Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska sirdoeennâm. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah.[4]
Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960.
Eennâmtiätu
muteBenin vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci.
Sajadâh já rääjih
muteBenin lii staatâ Viestâr-Afrikist Nigeria já Togo kooskâst. Ton eres ránnjástaatah láá Niger já Burkina Faso.
Morfologia
muteAlemus saje Beninist lii Mont Sokbaro, mii paijaan 658 meetter alodâhân.[5]
Šoŋŋâdâh
muteŠoŋŋâdâh Beninist lii trooppisâš: mäddin šooŋah láá kumeh já lahtâseh, tavveen váhá koškásuboh. Ubâ staatâst koškepaje pištá juovlâmáánust njuhčâmáánun já oppeet njuhčâmáánust syeinimáánu räi láá rášuarveh. Beninist láá viehâ uccáá meecih, ko koškepajeh já meccipuáluh láá tuššâdâm 59% meecijn, moh ovdil lijjii.[3]
Haldâttâh já politiik
muteKuávlulâš jyehim
mute
Benin lii juohhum 12 departementân (ranskakielân départements), moh láá juohhum val 77 pirrâdâhkodán (communes). Toh juáhhojeh 545 arrondissementân (arrondissements), já taah val sijdáid (villages) teikkâ kaavpugossijd (quartiers).[6]
| departement | uáivikaavpug | vijđodâh (km2) | ässeeloho (11.5.2013) |
|---|---|---|---|
| Alibori | Kandi | 26 242 | 867 463 |
| Atakora | Natitingou | 20 499 | 772 262 |
| Atlantique | Allada[7] | 3 233 | 1 398 229 |
| Borgou | Parakou | 25 856 | 1 214 249 |
| Collines | Dassa-Zoumé | 13 931 | 717 477 |
| Couffo | Aplahoué | 2 404 | 745 328 |
| Donga | Djougou | 11 126 | 543 130 |
| Littoral | Cotonou | 79 | 679 012 |
| Mono | Lokossa | 1 605 | 497 243 |
| Ouémé | Porto-Novo | 1 281 | 1 100 404 |
| Plateau | Pobè[7] | 3 264 | 622 372 |
| Zou | Abomey | 5 243 | 851 580 |
Ekonomia
muteBenin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist.[3]
Viehâdâh
muteÄsseeloho
muteBeninist ääsih paijeel 12 miljovn olmožid (2020).[8]
Kielah
muteVirgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid ađai Beninist sárnojeh ohtsis 52 kiellâd.[9] ohtsis 52 kiellâd.[10] .
Kaavpugeh
muteVeikkâ Benin uáivikaavpug lii Porto-Novo, ton stuárráámus kaavpug Cotonou.
Oskoldâh
muteBenin lii voodoo šoddâmsaje, já jyehi uđđâivemáánu tobbeen uárnejuvvoo maailm stuárráámus voodoo-festivaal.[11] Maaŋgah hiäimuh Beninist, om. fon-, yoruba- já ewehiäimuh, hárjutteh ärbivuáválâš animistlâš oskoldâh, vodun. Tot lii Beninist nuuvt stuorrâ áárvust, ete masa puoh eres-uv oskolduvâi hárjutteijeeh kunnijâtteh tom já ton imelijd.[12]
Algâaalmug oskolduvâi lasseen merhâšitteemuuh oskolduvah Beninist láá ristâosko já islam.[13]
Tiervâsvuotâ
muteEellimäigivuordâ Beninist lii 61 ihheed.
Škovlim
muteLuuhâđ máttá 15–24-ihásijn ohtsis 60,95 %, kaandâin 69,76 % já nieidâin 51,94 % (2018). Paijeel 65-ihásijn ohtsis tuše 8,22 % máttá luuhâđ, almain 16,31 % já nisonijn tuše 2,27 % (2018).[14]
Kulttuur
mute
Grand-Popo riddokaavpugist kávnoo Villa Karo kulttuurkuávdáš, mii fáálá pargoviistijd jieškote-uvlágán taidâráid, tego kirječälleid já musikkáráid.[15] Ton ohtân ulmen lii ovdediđ ohtsispargo syemmilâš já afriklâš taidârij já totkei kooskâst.[16]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Benin.
Käldeeh
mute- ↑ Benin Government 2020 theodora.com
- ↑ Benin Population 2020 World Population Review
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Benin Globalis
- ↑ Benin Britannica
- ↑ The World Factbook: Benin Central Intelligence Agency
- ↑ 6,0 6,1 Brinkhoff, Thomas. BENIN: Republic of Benin: Departments. Čujottum 30.7.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 A., Simon. Bénin : liste des 12 nouveaux préfets et des chefs-lieux de départements. Čujottum 30.7.2020 (ranskakielân)
- ↑ Benin Population Worldometer
- ↑ Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.38
- ↑ Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.38
- ↑ Benin aventura.fi
- ↑ Voodoo Afrikan arkea. Juha Vakkuri ja Juha Metso. Like Kustannus Oy 2014. ISBN 978-952-01-1101-4 s.23
- ↑ Benin country profile BBC News
- ↑ Benin Education and literacy UNESCO Institute for Statistics
- ↑ Riku Rantala: ”Benin tarjoaa hämmentäviä kokemuksia” Ilta-Sanomat. 8.4.2015. Čujottum 19.6.2020.
- ↑ villakaro.org