Vyesimáánu 28.
(Stivrejum siijđost 28. vyesimáánu)
Vyesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 148. peivi (kárgámive 149. peivi). Ive loopân láá 217 peivid.
.jpg)
Nommâpeeivih
mute- anarâš kalender: Almâ
- syemmilâš kalender: Alma
Tábáhtusah
mute- 862 – Eennâm tuárgistij korrâsávt Istanbulist, Tuurkist. Eennâmtuárgástâs intensiteet lâi 5,6 Richter ciäkkáduv mield já VIII Mercalli ciäkkáduv mield.[1]
- 2023 – Kanada vuoitij jieŋâskiäru maailmmiäštárkištoid.[2]
- 2023 – Tuurki virgeest leijee president Recep Tayyip Erdoğan vuoitij Tuurki presidentvaaljâi nube jienâstemrieggee já te sun väljejui Tuurki presidentin.[3]
Šoddâmeh
mute- 1774 – Edward Charles Howard, brittilâš kemist (j. 1816)[4]
- 1945 – John Fogerty, ovtâstumstaatâlâš lávloo já laavlârähtee
- 1968 – Kylie Minogue, australialâš lávloo-laavlârähtee, pyevtitteijee já čaittâleijee
- 1999 – Cameron Boyce, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee (j. 2019)
Jämimeh
mute- 1849 – Anne Brontë, eŋlandlâš kirječällee já tivtâsteijee (š. 1820)[5]
- 1992 – Erkki Itkonen, syemmilâš kielâtotkee (š. 1913)
- 2014 – Maya Angelou, ovtâstumstaatâlâš kirječällee (š. 1928)
- 2018 – Aino Kallio-Ericsson, syemmilâš arkkiteht (š. 1917)[6][7]
- 2018 – Jens Christian Skou, ive 1997 Nobel-kemiapalhâšume finnim tanskalâš kemist (š. 1918)[8]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Vyesimáánu 28..
Käldeeh
mute- ↑ CFTI5Med storing.ingv.it. Čujottum 11.11.2022. (italiakielân)
- ↑ Brecciaroli, Fabrizio: Kanada lii vuáittám ive 2023 jieŋâskiäru maailmmiäštárkištoid Anarâš aavis. 30.5.2023. Čujottum 30.5.2023.
- ↑ Suominen, Saammâl: Čokkájeijee president Recep Tayyip Erdoğan lii vuáittám Tuurki presidentvaaljâid Anarâš aavis. 3.6.2023. Čujottum 3.6.2023.
- ↑ Walker, William: Memoirs of the distinguished men of science of Great Britain living in the years 1807–1808, s. 63–64. Lontoo: E. & F. N. Spon, 1864. Tyeje nettiversio (čujottum 30.6.2022). (eŋgâlâskielân)
- ↑ Anne Brontë | British author | Britannica www.britannica.com. Čujottum 15.6.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aino Kallio-Ericsson Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Rakkaamme dipl. arkkitehti Aino Kallio-Ericsson Helsingin Sanomat. 17.6.2018. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Jens C. Skou NobelPrize.org. Čujottum 19.10.2023. (eŋgâlâskielân)
