Čokkeväärih
Čokkeväärih (tárukielân Svalbard, suomâkielân Huippuvuoret, orjâlâškielân Svalbárda já ruošâkielân Шпицберген, Špitsbergen) láá Taažân kullee suáluikuávlu Tave-Jieŋâmeerâst. Kulmâ suolluu láá asâiduttum: Spitsbergen, Bjørnøya já Hopen. Eres suolluuh láá ei. Edgeøya, Barentsøya, Nordaustlandet, Kvitøya já Kongsøya.
Čokkeväärih | |
---|---|
Čokkevaarij sajadâh Euroopist |
|
|
|
Eennâmtiätu | |
Eres noomah | Svalbard |
Merâkuávlu | Tave-Jieŋâmeerâ |
Stuárráámus suálui | Spitsbergen |
Eres suolluuh | Bjørnøya, Hopen, Edgeøya, Barentsøya, Nordaustlandet, Kvitøya, Kongsøya |
Vijđodâh | 62 045[1] km² |
Alemus saje | Newtontoppen, 1 713 m |
Staatâ | |
Staatâ | Taažâ |
Viehâdâh | |
Ässeeloho | 3 042[2] (2024) |
Ässeesaahâdvuotâ | 0,049 äs./km² |
Stuárráámus kaavpug | Longyearbyen |
Aassâmkuávdááh | Longyearbyen (uáivikaavpug), Barentsburg, Ny-Ålesund |
Tehálumos kielâ | tárukielâ |
Historjá
muteČokkevaarijd kaavnâi vuáládâheennâmlâš Willem Barents ive 1596.[3] Vuossâmuš tiäđust leijee laddim lâi ive 1604, kuás eŋlandilâš tamppâ poođij Bjørnøya suollui já ulmuuh miäcástškuottii muuršâid.[4] Tast čuovvuu jyehi-ivvááh määđhih kuávlun, já Spitsbergen suálui šoodâi toorjâsajattâhhân välismiäcásteijeid.[4] Viikiŋgeh lijjii máhđulávt iällám Čokkevaarijn jo ovdil, mutâ tot ij lah visásmittum.[5]
Ohtâ vuossâmuin aassâmkuávdáin lâi Smeerenburg, mon vuáđudii hollandliih ive 1619.[6] Ranskaliih, eŋlandiliih já tanskaliih vuáđudii ucebijd toorjâsajattuvâid. 1630-lovo aalgâst ulmuuh tálváduuškuottii Čokkevaarijn. Válláh pivdojii Čokkevaarijn 1820-lovo räi, mut tastmaŋa euroopliih välispivdeeh sirdojii eres arktisáid kuávloid.[7] 1800-lovvoost Čokkeväärih kiäsutškuottii ulmuid meiddei tieđâlii uáinust. Vuossâmuu ubâ ive pištám tutkâmušmääđhi jođettij Adolf Erik Nordenskiöld ive 1873.[8]
Čokkevaarij sopâmuš vuáđuld Čokkeväärih šoddii uássin Taažâ kuovâmáánu 9. peeivi 1920.[9] Sopâmuš kuittâg poođij vuáimán eskin porgemáánu 14. peeivi 1925.[9] Ko Saksa volliittij Sovjetlito ive 1941, te Čokkevaarij ässeeh evakuistojii Stuorrâ-Britannian já Sovjetliiton.[10] Ive 1943 saksalâš suátitamppâ Tirpitz tuššâdij Barentsburg.[11] Uđđâsisthuksim Čokkevaarijn algâttui ive 1948.
Kolmâ suáđi ääigi Čokkevaarijn lâi viehâ stuorrâ ryeššilâš populaatio, já suullân kyehti kuálmádâsuási ässein lijjii ryeššiliih.[12] Ässeeh lijjii talle suullân 4 000.[12] Ive 1975 lekkui kirdemkieddi, Čokkeväärih lahtojii puhelinviärmán ive 1978, já NRK vuolgâttâsah oinuuškuottii ive 1984.[10]
Eennâmtiätu
muteSuullân 60 % Čokkevaarijn lii jieŋâ vyelni. Spitsbergen sisoosijn jieŋâduvah láá viehâ uceh, mutâ suolluu nuorttâoosijn já suáluikuávlu nuorttâsuolluin láá maaŋgah stuorrâ jieŋâduvah. Stuárráámus jieŋâdâh lii Nordaustlandet suollust leijee Austfonna.[13]
Morfologia
muteČokkevaarijn láá väärih já vuonah. Alemus vääri lii Newtontoppen (1 713 m) Spitsbergen suollust.[14] Tot lii finnim noomâs eŋlandilii Isaac Newton mield. Nubben alemus vääri lii Perriertoppen (1 712 m),[15] já kuálmádin alemus vääri lii Ceresfjellet (1 675 m).[16]
Šoŋŋâdâh
muteČokkevaarij šoŋŋâdâhân vaikutteh eromâšávt suáluikuávlu taavaapiälááš sajadâh, piegah já merâvirdeh. Suáluikuávlu šoŋŋâdâh lii arktisâš, veikkâ Golfvirde áánsust tot lii-uv čuuvtij liähmusub ko siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin Ruánááenâmist já tave-Kanadast.[17] Iivij 1961–1990 Spitsbergenist uđđâivemáánu koskâliegâsvuotâ lâi -16…-12 °C, já syeinimáánust tot lâi 4–6 °C.[18] Ubâ ive koskâliegâsvuotâ lii riddokuávluin -6 °C já čuuhijn suullân -15 °C.
Šoŋŋâdâhnubástus vaaigut čuuvtij Čokkevaarij šoŋŋâdâhân. Iivij 1970–2020 ubâ ive koskâmiärásâš liegâsvuotâ pajanij 4 °C, já täälvi koskâmiärásâš liegâsvuotâ joba 7 °C.[19] Syeinimáánu 25. peeivi 2020 mittedui Čokkevaarij liegâsvuotâulâttâs, 21,7 °C.[20] Ton máánust liegâsvuotâ kuárŋui paijeel 20 °C nelji peeivi maŋaluvâi.[20]
2016 lâi mittedemhistorjá puoh lieggâsumos ihe Čokkevaarij kirdemkiedist. Ubâ ive vyelemuš liegâsvuotâ lâi -18 °C, mii lii lieggâsub ko koskâmiärásâš vyelemuš liegâsvuotâ normaallii uđđâivemáánust, kuovâmáánust já njuhčâmáánust.[21] Siämmáá ive arvepeeivih lijjii siämmáá ennuv ko muotâpeeivih. Tot lii uáli jo eromâš, tastko táválávt muáttá ucemustáá kuohtii nuuvt ennuv ko arva.[21]
Vyerdimist lii, ete Čokkevaarij šoŋŋâdâh lihmee 7–10 °C taan ihečyeđe loopâ räi.[19] Siämmáánáál ko eres arktisijn kuávluin Čokkevaarijn-uv jieŋâ suddá ain eenâb já eenâb já muttoo čääccin. Tevkkâdub ase njama peeivipaštuu, já ko čääci lieggân, te jieŋâ suddá ain jotelubbooht.
Biodiversiteet
muteČokkevaarijn iälusteh ulmui lasseen nelji njomâtteijeešlaajâ: naalâ, jieŋâkuobžâ, čokkeväripuásui já nuorttâkieddimuldesäplig.[22] Ulmuuh láá irâttâm pyehtiđ näpinjuámmilijd já myskivuávsáid, mut tot ij luhostum.[23] Čokkevaarij aldasijn iälusteh maaŋgah merânjomâtteijeeh tego delfiineh, válláh, nuárjuh já muuršah.[24]
Jieŋâkuobžah láá ikonisâš šlaajâ Čokkevaarijn já ohtâ tehálumosijn mađhâšemčuosâttuvâin.[25] Toh láá rávhuidittum. Jieŋâkuobžah volliitteh ulmuid hirmâd harvii, mutâ jis nuuvt kuittâg kiävá, te sehe ulmuuh já jieŋâkuobžah sättih lammâšuđ teikkâ jäämmiđ.[26] Čokkevaarijn já Baareencmeerâ kuávlust iälusteh suullân 3 000 jieŋâkuobžâd,[27] já ko ulmuuh joteh siijdâi ulguubeln, te sist kolgâččij leđe mottoom viäru fáárust.[28][29]
Čokkeväripuásui (Rangifer tarandus platyrhynchus) lii Čokkevaarijn iälusteijee koddešlaajâ. Ovdil Čokkevaarijn lijjii joba 10 000 ohtâgâssâd, mutâ iivij 1860–1920 intensiivlii miäcástem tiet nääli kiäppánij suullân 1 000 ohtâgâsân. Onnáá peeivi láá suullân 8 000 čokkeväripoccud, mutâ motomij käldei mield tááláá nääli stuárudâh lii 10 000[30] teikkâ joba 22 000[31] ohtâgâssâd. Čokkeväripoccuid uážžu miäcástiđ.[24]
Čokkevaarijn tiättojeh suullân 80 loddešlaaijâd, main stuárráámus uási láá kesilodeh.[32] Baareencmeerâst lii ohtâ maailm stuárráámuin loddenaalijn, suullân kyehtlov miljovn lodded loppâkeesi. Táválumoseh šlaajah láá ei. uccâruokah, pumálâsah, tavekiislah já skiäruh. Eromâšávt Bjørnøya, Storfjorden, Nordvest-Spitsbergen aalmuglâšmecci já Hopen láá teháliih lasanemkuávluh merâluddijd.
Čokkevaarijn šaddodâh lii vääniht. Tuše tain kuávluin, main jieŋâ suddá, lii šaddodâh, ađai suullân 10 % ubâ suáluikuávlust.[33] Šaddodâh lii iänááš Nordenskiöld Landist, Isfjorden pirrâ já tagarijn soojijn, main lii guano.[34] Šadoi šoddâmpaje lii hirmâd uánihâš, motomin tuše muádi oho kukkosâš.[35] Alemusah šadoh Čokkevaarij koskâ- já maadâoosijn láá toŋŋâseh. Taveoosijn iä šoodâ ollágin muorâviärdásiih šadoh. Šaddodâh mulsâšud tundraast kalmadâhävđinenâmáid. Tundraast láá lahtâ jeegih já pelilahtâ kuávluh, main láá siähtáleh.[36] Puohnâssân Čokkevaarijn láá 165 pocceešaddošlaaijâd, 370 sevtilšlaaijâd já 600 jävilšlaaijâd.[36]
Čokkevaarijn láá čiččâm aalmuglâšmeccid.[37] Toh láá puoh Spitsbergen suolluu viestâruásist.[37] Toi lasseen Čokkevaarijn láá 15 loddesuojâlemkuávlud já kuttâ luándumeeci. Stuárráámus uási aalmuglâšmeecijn já kulmâ luándumeeci vuáđuduvvojii ive 1973, já loopah 2000-lovvoost.[38] 65 % Čokkevaarijn lii suojâlum.[37]
Viehâdâh
muteKaavpugeh
muteLongyearbyen lii Čokkevaarij haaldâtlâš kuávdáš já stuárráámus aassum saje. Longyearbyenist skammâ álgá roovvâdmáánu 26. peeivi já nohá kuovâmáánu 15. peeivi.[39] Ijâttes ijjâ vist álgá cuáŋuimáánu 20. peeivi já nohá porgemáánu 23. peeivi.[39]
Kirjálâšvuotâ
mute- Torkildsen, Torbjørn; Barr, Susan (1984). Svalbard, vårt nordligste Norge. Oslo: Forlaget Det Beste. ISBN 82-7010-167-2.
- Umbreit, Andreas (2005). Spitsbergen: Svalbard, Franz Josef, Jan Mayen (3rd ed.). Chalfont St. Peter, Bucks: Bradt Travel Guides. ISBN 978-1-84162-092-3.
Fáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Čokkeväärih.
Käldeeh
mute- ↑ Svalbard web.archive.org. 8.4.2024. The World Factbook. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Fakta om Svalbard ssb.no. Čujottum 24.7.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Willem Barents www.britannica.com. 16.6.2024. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 Torkildsen & Barr 1984, p. 32.
- ↑ Umbreit 2005, p. 26–27.
- ↑ Torkildsen & Barr 1984, p. 37.
- ↑ Torkildsen & Barr 1984, p. 39.
- ↑ Umbreit 2005, p. 31.
- ↑ 9,0 9,1 Traktat angående Spitsbergen lovdata.no. Čujottum 25.7.2024. (tárukielân)
- ↑ 10,0 10,1 Bore, Ragnhild Rein et al.: This is Svalbard, s. 3. Statistics Norway, 2012. ISBN 978-82-537-8418-2.
- ↑ Cadamarteri, Frank: Et lite stykke Russland - i Norge. Fædrelandsvennen, 2007, s. 34–37.
- ↑ 12,0 12,1 Torkildsen & Barr 1984, p. 202.
- ↑ Torkildsen & Barr 1984, p. 102–104.
- ↑ Newtontoppen www.peakbagger.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Perriertoppen www.peakbagger.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Place Names of Svalbard and Jan Mayen web.archive.org. 6.6.2011. Norwegian Polar Institute. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Umbreit, Andreas: Bradt Svalbard. Chalfont St Peter: Bradt Travel Guides, 2013. ISBN 978-1-84162-459-4.
- ↑ Temperaturnormaler for Spitsbergen i perioden 1961 - 1990 archive.ph. 17.7.2012. Meteorologisk institutt. Čujottum 14.7.2024. (tárukielân)
- ↑ 19,0 19,1 Hanssen-Bauer, I. et al.: Climate in Svalbard 2100: A knowledge base for climate adaptation (PDF) web.archive.org. 2019. Norwegian Environment Agency. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 20,0 20,1 Highest-ever temperature recorded in Norwegian Arctic archipelago web.archive.org. 9.10.2021. CTV News. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 21,0 21,1 Climate Svalbard Lufthavn (Year 2016) web.archive.org. 8.1.2017. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Tringan retki Huippuvuorille 9.-18.6.2007 tarsiger.com. Čujottum 27.7.2024. (suomâkielân)
- ↑ Umbreit 2005, p. 33.
- ↑ 24,0 24,1 Protected Areas in Svalbard web.archive.org. Norwegian Directorate for Nature Management. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Torkildsen & Barr 1984, p. 174.
- ↑ Kuta, Sarah: Meet the women protecting travellers from polar bears in Svalbard cntraveller.com. 18.12.2022. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Polar bears in Svalbard Visit Svalbard. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Umbreit 2005, p. 132.
- ↑ Firearms in Svalbard web.archive.org. 16.7.2016. The Governor of Svalbard. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Svalbard Reindeer Facts & Information auroraexpeditions.com.au. 27.11.2019. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Svalbard reindeer populations rebounding from centuries of hunting eurekalert.org. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Birding News and Features web.archive.org. 20.11.2008. eBird. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Umbreit 2005, p. 3.
- ↑ Umbreit 2005, p. 29−30.
- ↑ Umbreit 2005, p. 32.
- ↑ 36,0 36,1 The terrestrial vegetation in Svalbard web.archive.org. 12.5.2021. The Arctic System. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 37,0 37,1 37,2 The national parks on Svalbard Norway's national parks Nasjonalparker. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Verneområder i Svalbard sortert på kommuner web.archive.org. 24.8.2011. Čujottum 25.7.2024. (tárukielân)
- ↑ 39,0 39,1 Longyearbyen, Svalbard & Jan Mayen - Sunrise, sunset, dawn and dusk times for the whole year gaisma.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)