Silbâluosâ
Silbâluosâ (Oncorhynchus kisutch) lii Kuálhismeerâ taveoosijn ellee luosâšlaajâ, mii kulá kuálhismeerâluosâi suuhân. Eŋgâlâskielân silbâluosâ lii "silver salmon", "silver" já "coho salmon". Nommâ "coho" puátá halkomelemkielâst, mut sääni merhâšume ij lah tiäđust.[1] Suomâkielân silbâluosâ lii "hopealohi", já tlingitkielân tot lii "l'ook".
| Silbâluosâ Oncorhynchus kisutch (Walbaum, 1792) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | DD (váijuvávt tubdum) |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Pajeluokka | Tähtikyeleh Osteichthyes |
| Luokka | Actinopterygii |
| Vyeliluokka | Neopterygii |
| Lahko | Luosâkyeleh Salmoniformes |
| Hiäimu | Luosah Salmonidae |
| Vyelihiäimu | Eidusiih luosah Salmoninae |
| Suuhâ | Kuálhismeerâluosah Oncorhynchus |
| Šlaajâ | kisutch |
Olgohäämi já stuárudâh
muteSilbâluosâi kukkodâh lii 50,8–71 cm. Silbâluosah teddih 3,2–5 kg , mut motomeh ohtâgâsah teddih joba 16 kg.[2] Stuárudâhân vaikutteh silbâluosâi ahe já eellimkuávluh.[2][3]
.jpg)
Meerâst silbâluosâi selgi lii tevkisčuovjâd, já ertpeeli lii siilbâivnásâš. Kođoääigi silbâluosâi kááibán šadda ruákki, ertpeeli muttoo kuovgisruopsâdin, uáivi muttoo čuovjisruánáájin, čuávji muttoo tevkkâdubbon, já siälgán iteh tevkis tiälhuh.
Raavâd
muteSaivâčääsist silbâluosah poreh planktontiäpuid, čielgitävtittemes čäcielleid sehe tiivrijd, moh kaččeh čáácán.[4] Väldimeerâst toh poreh planktontiäpui lasseen tagarijd kuolijd ko siildijd, sardellijd já sardiinijd.[5] Rävis silbâluosah poreh meiddei eres luosâšlaajâi čiivgâid.[5]
Lavdâm
muteSilbâluosah tiättojeh Kuálhismeerâ taveoosijn Hokkaidō räi viestârist já Montereyluovtâ räi nuorttân.[6] Tave-Amerikist silbâluosah tiättojeh eromâšávt maadânuorttâ-Alaska já koskâ-Oregon koskâsijn riddokuávluin.[5]
Ovtâstum staatâin silbâluosah láá ištâdum puoh Stuorrâjavrijd já maŋgáid siseennâm tulvâdemáldáid.[7] Sovjetlittoost 1970-lovvoost silbâluosah ištâduvvojii Nuorttâmeerân, já Suomâst toh koddojii vala 1980-lovvoost.[8] Pisovâš nääli ij kuittâg šoddâm.[8] Tanskaast já Taažâst ive 2017 koddojii paijeel 20 ohtâgâssâd, mutâ toi algâpuáttim ij lah tiäđust.[9]
Lasanem
mute
Silbâluosah vajâldeh juvváid kuuđđâđ 3–4-ihásâžžân. Juhâvaajâldmeh tábáhtuveh syeinimáánust skammâmáánu räi.[10] Niŋálâsah kuáivuh joba čiččâm kyeppid, moid toh lyeštih meinijdis.[2] Niŋálâsah šaddeh hirmâd aggressiivlâžžân ton räi ko kyepih láá koivum.[2] Talle oráseh taištâleh koskânis parâttâllâmvuoigâdvuođâst. Táválávt niŋálâsah väljejeh puoh stuárráámuu orráás. Tast maŋa niŋálâsah kođeh kuoppijd meeinijd, moi oolâ oráseh kulgâtteh kuopsâ. Ko puoh meeinih láá šohânum, te silbâluosah jaskeh purâmist já jämiškyetih.[2]
Čiivgah kočâtteh korâidis tälviv teikkâ kiiđâ aalgâst suulân pelnub mánuppaje kođoääigi maŋa. Čiivgah pisoh kuopijn 1–2 oho, já toh finnejeh ravâdis ruškâdâspursiist. Silbâluosah iälusteh šoddâmjuuvâst 1–2 ive ovdil ko toh vajâldeh väldimeerân. Nuorâ luosah, moh vajâldeh juuvâst meerân, kočoduvvojeh noomáin "vejehâš". Silbâluosâvejehááh láá suullân 10–15 cm kukkosiih já siilbâivnásiih. Vajâldem meerân tábáhtuvá njuhčâmáánu loopâst syeinimáánu räi.
Uhkeh
muteSilbâluosânääli stuárudâh Tave-Amerikist mulsâšud mottoom verd, tastko motomeh populaatioh láá tiervâseh já motomeh vist uhkevuálásiih.[10]
Kuhes äigikooskâst silbâluosâi luándulii lasanem äštih sehe ráhtálâš ovdánem já šoŋŋâdâhnubástus.[10] Eereeb iärásij puáđuh, turbiineh já čäcivyeimilájádâsah láá tuššâdâm silbâluosâi historjálii eellimpirrâs.[10] Meiddei muorâi čuoppâm, maađijij huksim, urbaanlâš ovdánem, kuáivuttâhráhtálâšvuotâ já eennâmviljâlem láá muttám silbâluosâi eellimpirrâs kvaliteet já vijđoduv hirmâdávt.[10] Ovdâmerkkân Ovtâstum staatâi viestâroosijn suullân 80–90 % historjálii eellimpirrâsist lii jo tuššâdum.[10]
Čiävráh, lodeh, nuárjuh já maaŋgah kyelišlaajah poreh nuorâ silbâluosâid.[5] Väldimeerâst haih, merâleijoneh, nuárjuh já miekkiválláh poreh rävis silbâluosâid.[5]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Silbâluosâ.
Käldeeh
mute- ↑ The Origins of Pacific Salmon Names ciaanet.org. 20.1.2022. Cook Inlet Aquaculture Association. Čujottum 24.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Fleming, Ian A. & Gross, Mart R.: Evolution of Adult Female Life History and Morphology in a Pacific Salmon (Coho: Oncorhynchus kisutch). Evolution, 1989, nr 43 (1), s. 141–157. PubMed:28568502. doi:10.2307/2409170. ISSN 0014-3820. JSTOR 2409170.
- ↑ Groot, Cornelis & Sandercock, F.K.: Pacific Salmon Life Histories, s. 397–444. UBC Press, 1991. ISBN 978-0-7748-0359-5.
- ↑ Johnson, James & Ringler, Neil: Diets of juvenile coho salmon (Oncorhynchus kisutch) and steelhead trout (Salmo gairdneri) relative to prey availability. Canadian Journal of Zoology, 1980, nr 58 (4), s. 553–558. doi:10.1139/z80-077.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Coho Salmon fisheries.noaa.gov. 22.12.2023. Čujottum 24.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Peter B. Adams et al.: Coho Salmon Are Native South of San Francisco Bay: A Reexamination of North American Coho Salmon's Southern Range Limit. Fisheries, 2007, nr 32 (9), s. 441–451. doi:10.1577/1548-8446(2007)32[441:CSANSO]2.0.CO;2. ISSN 1548-8446.
- ↑ Coho salmon michigan.gov. Čujottum 24.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 8,0 8,1 Lehtonen, Hannu: Iso kalakirja - Ahvenesta vimpaan. WSOY, 2003. ISBN 951-0-28134-4.
- ↑ Danish fishermen catch salmon not from Denmark thelocal.dk. Čujottum 24.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Coho Salmon www.adfg.alaska.gov. Alaska Department of Fish and Game. Čujottum 24.6.2024. (eŋgâlâskielân)