Luosâvejehâš lii nuorâ luosâ, mii vaajâld juuvâst meerân. Vajâldem ääigi vejeháást tábáhtuveh fysiologisiih nubástusah. Toi áánsust vejehâš, mii lii iälustâm ubâ elimis saivâčääsist, pasta iälustiđ sálttáás čääsist talle ko tot juksá meerâ.[1] Táválávt luosâčivgâ iälust šoddâmjuuvâst 2−3 ive, mut motomijn šlaajâin tuše 1−2 ive. Ton maŋa tot vaajâld meerân vejehâžžân. Meerâst nuorâ luosâ kiävttá ravâdin vala mottoom ääigi uccâ tiivrijd já čääsist iälusteijee čielgitävtittemes elleid, mut tast maŋa ko tot lii šoddâm 25-senttisâžžân, te tot porá iänááš kuolijd.[2]

Silbâluosâvejehááh

Silbâluosâvejehâš

mute

Silbâluosâčivgâ kooččât korâidis tälviv teikkâ kiiđâ aalgâst suulân pelnub mánuppaje kođoääigi maŋa. Čivgâ piso kyepist 1–2 oho, já tot finnee ravâdis ruškâdâspursiist. Silbâluosâčivgâ iälust šoddâmjuuvâst 1–2 ive ovdil ko tot vaajâld väldimeerân vejehâžžân. Silbâluosâvejehâš lii suullân 10–15 cm kukkosâš, já tot lii siilbâivnásâš. Vajâldem meerân tábáhtuvá njuhčâmáánu loopâst syeinimáánu räi.

Käldeeh

mute
  1. Kalantutkimukseen ja kalastukseen liittyviä käsitteitä web.archive.org. 11.5.2010. Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos. Čujottum 25.6.2024. (suomâkielân)
  2. Lohi web.archive.org. 21.10.2010. Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos. Čujottum 25.6.2024. (suomâkielân)