Jaapaan
| Jaapaan 日本国 (jaapaankielân) Nihonkoku teikkâ Nipponkoku |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
.svg) |
|
| Staatâhäämi | vuáđulavâlâš monarkia |
| Kiäisár | Naruhito |
| Uáiviminister | Shigeru Ishiba |
| Uáivikaavpug | Tokio |
| Eres kaavpugeh |
Jokohama, Osaka, Nagoya, Kioto |
| Vijđodâh | 377 915[1] km² |
| – sisčääci |
0,82 % |
| Ässeeloho (2020) | 125 930 000 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 333,2 ässed/km² |
| Virgáliih kielah | jaapaankielâ |
| Vaaluut | Jaapaan jeni (JPY) |
| Äigi | UTC+9 |
| Uánádâs | JP |
| – fiävruin | J |
| – kirdemmašinijn | JA |
| Jotolâh | čižetpiälásâš |
| Sundenummeer | +81 |
| Internet TLD | .jp |
| Aalmuglâšlaavlâ | 君が代 (Kimi ga yo) |
|
|
|
Jaapaan (jaapaankielân 日本国 Nihonkoku teikkâ Nipponkoku) lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Tokio.
Historjá
muteJapanist sattui korrâ eennâmtuárgástus njuhčâmáánust 2011, já ton čuávumuššân ollâ tsunami teeivâi tavenuorttii pele riddokuávlun. Taan keežild 18 000 olmožid hevvânii. 2 500 ulmuu rummâšeh iä lah kuássin kavnum. Taat tsunami tovâttij meid váimusvyeimilágádâs päärti Fukushimast, mii lâi viärráámus Tšernobyl 1986 maŋa.[2]
Eennâmtiätu
muteJaapaan vijđodâh lii 377 915 km², mast 13 430 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Jaapaan lii maailm 63. stuárráámus staatâ[1] já 4. stuárráámus suáluistaatâ Australia, Indonesia já Madagaskar maŋa.
Sajadâh já rääjih
muteJaapaan lii jiečânâs staatâ Aasiast. Japanist iä lah staatârääjih, tastko tot lii suáluistaatâ.[1] Staatâ rájášuvá tavveen Ohotameerân, nuorttân Kuálhismeerân, mäddin Filippiinijmeerân, maadâviestârist Nuorttâ-Kiina meerân já viestârist Jaapaanmeerân. Merâriddo lii ohtsis 29 751 km.[1]
Suolluuh
mute
Japanist láá 14 125 suollud.[käldee?] Ton stuárráámuuh suolluuh láá Honshū (227 938,23 km²), Hokkaidō (77 982,36 km²), Kyūshū (36 782,34 km²) já Shikoku (18 296,25 km²).[3]
Jäävrih já juuvah
muteJaapaan kuhemuuh juuvah láá Shinano (367 km), Tone (322 km), Ishikari (268 km), Teshio (256 km) já Kitakami (249 km).[4]
Biwa lii Jaapaan stuárráámus jävri vijđoduv mield. Ton vijđodâh lii 670,3 km².
Morfologia
mute
Jaapaan alemus saje lii stratotullâvääri Fuji čokke (3 776 m).[1] Ton vyeligumos saje vist lii Hachirōlaguun (jaapaankielân 八郎潟) riddo (-4 m).[1]
Jaapaan suálui lii Kuálhismeerâst nuuvt kočodum Tullâriäggást, kost eennâmtuárgástusah já tullâvääri rusomeh láá táváliih nannaamráptui lihâdem keežild. Jaapaan lii hárjánâm eelliđ tágárij luándualmoonmijgijn, já ovdâmerkkân huksimnoormih láá čovgâdeh, vâi rakânâsah killájeh eennâmtuárgástusâid. Meiddei ulmuuh láá škuávlejum tágárij tilij várás.[2]
Haldâttâh já politiik
muteJaapaan staatâhäämi lii vuáđulavâlâš monarkia. Jaapaan staatâhovdâ lii Jaapaan kiäisár. Tááláš kiäisár lii Naruhito.
Ekonomia
muteRáhtulâšvuotâ
muteJaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi.
Etinummeer
muteJapanist láá kulmâ etinummeer: 119, 110, 118. Täin 119 lii puálukode etinummeer, 110 poolis já 118 merâkosáttuv.[5]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jaapaan.
Käldeeh
mute- ↑ a â b c č d đ Japan The World Factbook. Čujottum 28.12.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Olthuis, Marja-Liisa: Tsunamiváruttâs adelum Japanist – palo joba viiđâ meetter alosijn pároin korrâ eennâmtuárgástusâi maŋa anarasaavis.fi. 1.1.2024. Čujottum 1.1.2024. (suomâkielân)
- ↑ 全国都道府県市区町村別面積調（10月1日時点） (PDF) (Labdos 4. 20 stuárráámussâd suollud vijđoduv mield (付 4 島面積20傑) s. 91) Jaapaan eennâmmittedeminstituut. 1.1.2024. Čujottum 1.1.2025. (jaapaankielân)
- ↑ The Shinano River Basin Shinanogawa River Office. Čujottum 1.1.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Emergency Numbers for Japan (Police, Fire, Ambulance, etc.) www.japan-mobility.com. 13.10.2022. Čujottum 3.1.2024. (eŋgâlâskielân)