Jaapaan

jiečânâs suáluistaatâ Nuorttâ-Aasiast

Jaapaan lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Tokio. Jaapaan lii ráhtulâšvuođâ stuorrâväldi.

Jaapaan
日本国 (jaapaankielân)
Nippon koku
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi vuáđulavâlâš monarkia
Kiäisár Naruhito
Uáiviminister Yoshihide Suga
Uáivikaavpug Tokio
Eres kaavpugeh Jokohama,
Osaka,
Nagoya,
Kioto
Vijđodâh 377 954,84 km²
– sisčääci 0,82 %
Ässeeloho (2020) 125 930 000
– ässeesaahâdvuotâ 333,2 ässed/km²
Virgáliih kielah jaapaankielâ
Vaaluut Jaapaan jeni (JPY)
Äigi UTC+9
Uánádâs JP
– fiävruin J
– kirdemmašinijn JA
Jotolâh čižetpiälásâš
Sundenummeer +81
Internet TLD .jp
Aalmuglâšlaavlâ 君が代 (Kimi ga yo)

Historjá mute

Japanist sattui korrâ eennâmtuárgástus njuhčâmáánust 2011, já ton čuávumuššân ollâ tsunami teeivâi tavenuorttii pele riddokuávlun. Taan keežild 18 000 olmožid hevvânii. 2 500 ulmuu rummâšeh iä lah kuássin kavnum. Taat tsunami tovâttij meid váimusvyeimilágádâs päärti Fukushimast, mii lâi viärráámus Tšernobyl 1986 maŋa.[1]

Eennâmtiätu mute

Morfologia mute

Jaapaan suálui lii Kuálhismeerâst nuuvt kočodum Tullâriäggást, kost eennâmtuárgástusah já tullâvääri rusomeh láá táváliih nannaamráptui lihâdem keežild. Jaapaan lii hárjánâm eelliđ tágárij luándualmoonmijgijn, já ovdâmerkkân huksimnoormih láá čovgâdeh, vâi rakânâsah killájeh eennâmtuárgástusâid. Meiddei ulmuuh láá škuávlejum tágárij tilij várás.[1]

Viehâdâh mute

Ässeeloho mute

Käldee: Wikidata

Etinummeer mute

Japanist láá kulmâ etinummeer: 119, 110, 118. Täin 119 lii puálukode etinummeer, 110 poolis já 118 merâkosáttuv.[2]

Fáádást eres soojijn mute

Käldeeh mute

  1. 1,0 1,1 Olthuis, Marja-Liisa: Tsunamiváruttâs adelum Japanist – palo joba viiđâ meetter alosijn pároin korrâ eennâmtuárgástusâi maŋa anarasaavis.fi. 1.1.2024. Čujottum 1.1.2024. (suomâkielân)
  2. Emergency Numbers for Japan (Police, Fire, Ambulance, etc.) www.japan-mobility.com. 13.10.2022. Čujottum 3.1.2024. (eŋgâlâskielân)