George Orwell

George Orwell
Šoddâm	Eric Arthur Blair kesimáánu 25. peeivi 1903 Motihari, Bengal, Brittilâš India
Jáámmám	uđđâivemáánu 21. peeivi 1950 (46-ihásâžžân) Lontoo, Eŋland, Ovtâstum kunâgâskodde
Pargo
Áámmát	kirječällee, toimâtteijee
Kirjálâšvuođâ šlaajâ	dystopia, saatiir
Kielâ	eŋgâlâskielâ
Peerâ
Pelikyeimi	Eileen O'Shaughnessy, vihkâm 1936, jáámmám 1945 Sonia Brownell, vihkâm 1949
Párnááh	Richard Blair
Lasetiäđuh
Nommâčáálus

Eric Arthur Blair ađai George Orwell (25. kesimáánu 1903 Motihari, Bengal, Brittilâš India – 21. uđđâivemáánu 1950 Lontoo, Eŋland, Ovtâstum kunâgâskodde) lâi eŋlandlâš kirječällee já toimâtteijee. Suu tobdosumoseh kirjeh láá Espanja siskáldâssuáđi kovvejeijee Homage to Catalonia, kommunism viärdádâskoválávt árvuštâllâm Animal Farm já dystopiamuštâlus Nineteen Eighty-Four.

Tuávááš já kirjálâš karrieer

Eric Arthur Blair šoodâi Indiast, mut jo 1-ihásâžžân sun varrij enijnis Eŋlandân já juuđij škoovlâ tobbeen. Suu vaanhimeh láin virgealmai Richard Walmesley Blair já Ida Mabel Limouzin. Sun valmâštui Eton Collegest ive 1921 já poorgâi ton maŋa virgealmajin Indiast já Burmast. Suu vuossâmuš roomaan Burmese Days (1932) kieđâvušâi suu ääigi Burmast. Ive 1927 Orwell iäránij virgealmaa tooimâst já aasâi muáddi ive Pariisist já Lontoost, kost sun poorgâi ovdâmerkkân máttáátteijen já kirjekävppijâssân. Siämmáá ääigi sun irâttij peessâđ kirječällee karrieeris aalgân. 1930-lovvoost sun almostitij čiččâm kirjed já maaŋgâid esseid, já 1930-lovo loopâst sun lâi jo ubâáigásâš kirječällee. Iivij 1936–1937 Orwell uásálistij rijjâtátulâžžân Espanja siskáldâssuátán. Sun taištâlij nelji mánuppaje Aragonia radostuvvâst, ovdil ko sun havvâšui. Pááikánmaccâm maŋa sun čaalij suáđist ive 1938 almostum kirje Homage to Catalonia. Nube maailmsuáđi ääigi 1941–1943 Orwell poorgâi BBC:st. Ive 1945 sun viettij kulmâ mánuppaje Ranskaast, Saksaast já Nuorttâriijkâst suátireeivâlonotteijen. Ive 1943 Orwell algâttij pargo čižetpiäláduv Tribune-loostâ kirjálâšvuođâ toimâtteijen. Orwell roomaan Animal Farm almostui ive 1945. Kirje lii pooliitlâš faabeel, mii kovvee elleemainâs häämist Ruošâ vääldikomettem já Stalin ääigi Sovjetlittoost. Roomaan lâi maailmvijđosâš miänástus já Orwell šoodâi tobdosin kirječällen. Sun joođhij pargo toimâtteijen já almostitij ive 1949 suu tobdosumos kirje Nineteen Eighty-Four, mii lii dystopia puátteevuođâst. Sehe Animal Farm ete Nineteen Eighty-Four láá 1900-lovo kirjálâšvuođâ klassikkoh.

Priivaateellim

Ive 1936 kesimáánust Orwell naajâi Eileen O'Shaughnessyin. Suoi adoptistijn kaandâ Richard ive 1944. Eileen jaamij čuávuváá ive. Orwell naajâi Sonia Brownelláin ive 1949. Orwell puáccái tuberkulosân 1940-lovo loopâst já jaamij uđđâivemáánu 21. peeivi 1950 46-ihásâžžân. Orwell uábbi Avril šoddâdij suu kaandâ Richard.

Kirjeh

• Down and Out in Paris and London (1933)
• Burmese Days (1934)
• A Clergyman's Daughter (1935)
• Keep the Aspidistra Flying (1936)
• The Road to Wigan Pier (1937)
• Homage to Catalonia (1938)
• Coming Up For Air (1939)
• Animal Farm (1945)
• Nineteen-Eighty-Four (1949)

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást George Orwell.