Skammâmáánu 18.
(Stivrejum siijđost 18. skammâmáánu)
Skammâmáánu 18. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 322. peivi (kárgámive 323. peivi). Ive loopân láá 43 peivid.
Nommâpeeivih
mute- anarâš kalender: Juoksâ
- syemmilâš kalender: Tenho, Max, Jousia
Tábáhtusah
mute- 1905 – Stuorrâtigge valjij prinssâ Carl jiečânâs Taažâ kunâgâssân.[1]
Šoddâmeh
mute- 1897 – Patrick M. S. Blackett, ive 1948 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš fysikkár (j. 1974)[2]
- 1906 – George Wald, ive 1967 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš neurotiettee (j. 1997)[3]
- 1923 – Alan Shepard, ovtâstumstaatâlâš astronaut (j. 1998)
- 1939 – Margaret Atwood, kanadalâš kirječällee já tivtâsteijee
- 1939 – John O'Keefe, ive 2014 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš-brittilâš neurotiettee[4]
- 1939 – Brenda Vaccaro, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
Jämimeh
mute- 1941 – Walther Nernst, ive 1920 Nobel-kemiapalhâšume finnim saksalâš kemist (š. 1864)[5]
- 1962 – Niels Bohr, ive 1922 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim tanskalâš fysikkár (š. 1885)[6]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Skammâmáánu 18..
Käldeeh
mute- ↑ Kjellberg, Anne: Maud Charlotte Mary Victoria. Norsk biografisk leksikon, 29.6.2022. Artikkâl nettiversio. (kirjetárukielân)
- ↑ Patrick M.S. Blackett nobelprize.org. Čujottum 8.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ George Wald nobelprize.org. Čujottum 23.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ John O'Keefe nobelprize.org. Čujottum 1.1.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Walther Nernst nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Niels Bohr nobelprize.org. Čujottum 18.11.2022. (eŋgâlâskielân)