Wikipedia:Oho artikkâl
Oho artikkâleh |
---|
2023 – 2024 – 2025 |
Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.
Čuávuvái ohoi artikkâleh
muteTimo Johannes Parvela (š. vyesimáánu 19. peeivi 1964 Jyväskylä, Suomâ) lii syemmilâš kirječällee, kii lii čáállám paijeel čyeti kirjed puohahasijd ulmuid. Čaabâkirjálâšvuođâ lasseen Parvela lii čáállám škovlâkiirjijd já kietâčalluid radio- já televisio-ohjelmáid. Kiirjij lasseen sun lii tobdos luuhâmmáátu piälušteijen.
Parvela kirjeh láá jurgâlum suullân 40 kielân, já toh láá vuobdum ohtsis paijeel kuttâ miljovn pittád sehe Suomâst já olgoenâmijn. Suu kiirjijn láá rahtum meid maaŋgâlágán teatter-, televisio- já elleekoveversioh.
Syeriantiloop (Antilocapra americana) lii taveameriklâš kyeppirellee, mii kulá syeriantiloopij (Antilocapridae) hiäimun. Syeriantiloop lii hiäimus áinoo šlaajâ, tastko puoh eres šlaajah láá jáámmám suhâjämimân. Tave-Amerikist iälustii 12 syeriantiloopšlaaijâd ovdil ko ulmuuh pottii toi eellimkuávloid. Ulmui puáttim maŋa moonâi tuše muáddi tuhháát ihheed ovdil ko 93 % puoh Antilocapridae-hiäimu šlaajâin lijjii lappum. Miäcástem lasseen suijân massiivlii suhâjämimân lijjii meiddei šoŋŋâdâhnubástus já kištottâllâm Bovidae-hiäimu šlajâiguin.
Syeriantiloop aldemuuh hyelkkišlaajah láá kirahvi já okapi, moh kuleh Giraffidae-hiäimun. Syeriantiloopist láá ohtsis vittâ vyelišlaajâ: källeevärisyeriantiloop (A. a. americana), meksikosyeriantiloop (A. a. mexicana), oregonsyeriantiloop (A. a. oregona), kaliforniasyeriantiloop (A. a. peninsularis) já sonorasyeriantiloop (A. a. sonoriensis).
Syeriantiloopist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "pronghorn", "American antelope", "prong buck", "pronghorn antelope" já "prairie antelope". Suomâkielân syeriantiloop lii "hanka-antilooppi".
Francesco Rosario ”Frank” Capra (18. vyesimáánu 1897 Bisacquino, Sisilia, Italia – 3. čohčâmáánu 1991 La Quinta, Kalifornia, Ovtâstum staatah) lâi italialâš-ameriklâš stivrejeijee, čällee já pyevtitteijee.
Capra šoodâi vyesimáánust 1897 Bisacquinost, Sisiliast, Italiast. Sun lâi ohtâ katolilâš perruu čiččâm päärnist. Ive 1903 Capra peerâ vuolgij Amerikân tamppáin já läddejii New Yorkân. Tobbeen mätki jotkui junáin Kalifornian, kost Capra stuorrâviljâ jo aasâi.
Veikkâ Caprast ij lamaš ollágin hárjánem elleekovesuárgán, sun finnij sanfransiscolâš teatter čaittâleijee pálkkááttiđ suu stivriđ uánihisfiilmâ ive 1922. Tast maŋa Capra vaaldij pargo San Fransisco elleekovestudiost já máttááškuođij elleekoverähtim porgâmáin vistig čyeppen, kamera-assistentin, čällen já išestivrejeijen.