Syeriantiloop
Syeriantiloop (Antilocapra americana) lii taveameriklâš kyeppirellee, mii kulá syeriantiloopij (Antilocapridae) hiäimun. Syeriantiloop lii hiäimus áinoo šlaajâ, tastko puoh eres šlaajah láá jáámmám suhâjämimân.[2] Tave-Amerikist iälustii 12 syeriantiloopšlaaijâd ovdil ko ulmuuh pottii toi eellimkuávloid.[3] Ulmui puáttim maŋa moonâi tuše muáddi tuhháát ihheed ovdil ko 93 % puoh Antilocapridae-hiäimu šlaajâin lijjii lappum.[3] Miäcástem lasseen suijân massiivlii suhâjämimân lijjii meiddei šoŋŋâdâhnubástus[3] já kištottâllâm Bovidae-hiäimu šlajâiguin.
| Syeriantiloop Antilocapra americana (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Kyeppirelleeh Artiodactyla |
| Hiäimu | Syeriantiloopeh Cervidae |
| Vyelihiäimu | Jálukavrâseh Cervinae |
| Suuhâ | Antilocapra |
| Šlaajâ | americana |
Syeriantiloop aldemuuh hyelkkišlaajah láá kirahvi já okapi, moh kuleh Giraffidae-hiäimun.[4] Syeriantiloopist láá ohtsis vittâ vyelišlaajâ: källeevärisyeriantiloop (A. a. americana), meksikosyeriantiloop (A. a. mexicana), oregonsyeriantiloop (A. a. oregona), kaliforniasyeriantiloop (A. a. peninsularis) já sonorasyeriantiloop (A. a. sonoriensis).
Nommâ eres kieláid
muteSyeriantiloopist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "pronghorn", "American antelope", "prong buck", "pronghorn antelope" já "prairie antelope".[5] Suomâkielân syeriantiloop lii "hanka-antilooppi".
Olgohäämi já stuárudâh
muteSyeriantilooporáseh teddih 40–65 kg já niŋálâsah 34–48 kg. Orásij já niŋálâsâi sevealodâh lii siämmáálágán, suullân 81–104 cm. Orásij já niŋálâsâi kukkodâh lii meiddei viehâ siämmáálágán: oráseh láá 133–150 cm kuheh já niŋálâsah vist 128–148 cm.[6]
.jpg)
Syeriantiloop pajeuásih já juolgij olgouásih láá ruopsisruškâdeh.[6] Syeriantiloop čuávji, raddevuovdâ, nierah, käibi já pottâ láá vielgâdeh.[6] Muáđuh láá čappâdeh tuše orásijn.[6]
Sehe orásijn já niŋálâsâin láá čuárvih. Orásij čuárvih láá suullân 12–43 cm kuheh, já niŋálâsâi čuárvih láá 3–15 cm kuheh.[7] Čoorvijn láá kyehti uási: sisuási, mii lii uássin syeriantiloop káálu, já olgouási, mii lii rahtum keratiinist.[8][9] Keratiinuási kačča meddâl jyehi ive skammâmáánust teikkâ juovlâmáánust,[8][9] já tot šadda ain uđđâsist ovdil čuávuváá kieimâmääigi, mii lii kiđđuv.[2]
Lavdâm
mute
Ovdil ko euroopliih pottii Tave-Amerikân, te syeriantiloop eellimkuávlu lâi čuuvtij vijđásub ko onnáá peeivi, já syeriantiloopeh iälustii maadâ-Kanadast koskâ-Meksiko räi. Ko euroopliih asâiduttii Tave-Amerik, te syeriantiloop monâttij stuorrâ oosijd eellimkuávlustis, já miäcástem keežild 1920-lovvoost lijjii vuálá 13 000 syeriantiloopid.[3] Tááláá ääigi syeriantiloop ij lah innig uhkevuálásâš, já Tave-Amerikist eelih suullân 500 000–1 000 000 ohtâgâssâd.[3] Syeriantiloopist láá kuittâg kyehti uhkevuálásii vyelišlaajâ: kaliforniasyeriantiloop (A. a. peninsularis) já sonorasyeriantiloop (A. a. sonoriensis).[10]
Onnáá peeivi syeriantiloopeh tiättojeh uáli jo vijđes kuávlust: Kanadast toh iälusteh Saskatchewan já Alberta provinsijn, Ovtâstum staatâin vist Stuorrâ tuolbâdâsâi uásistaatâin tego Nebraskast, Oklahomast, Montanast já Kansasist, já meiddei Källeevaarij uásistaatâin tego Nevadast, Coloradost, Idahost já Wyomingist. Meksikost kávnoo taggaar vyelišlaajâ ko sonorasyeriantiloop, mii iälá Baja California Sur, Sonora já San Luis Potosí uásistaatâin.[11]
Ive 1959 syeriantiloopeh puáhtojii Havaiji suáluikuávlu Lanai suollui.[1] Tobbeen 1960-lovo pelimuddoost nääli lâi suullân 250 ohtâgâssâd, mutâ 1980-lovo aalgâst ohtâgâsah lijjii innig tuše lovmat.[1] Lii arvâlum, ete syeriantiloopeh láá tääl lappum Lanai suollust ollásávt.[1]
Luándulijn eellimkuávluinis syeriantiloopeh eelih vijđes já ávus kuávluin, moh láá 900–1 800 meetter aloduvâst. Syeriantiloopeh eelih meiddei preeriain já täsivis kuávluin, main šaddeh miestuuh já syeinih.[6]
Raavâd
muteSyeriantiloop lii šaddoporree, já ton ravâdân kuleh miestuuh, sinoh já kaktuseh.[12] Syeriantiloopeh poreh meiddei maaŋgâid šaddošlaajâid, maid ulmui kuusah já saavzah iä pyevti puurrâđ tondiet ko toh láá toid mirhâliih. Motomin syeriantiloopeh já šivetteh liijká-uv kištottâleh siämmáin raavâdresursijn.[12]
Syeriantiloopeh eelih tagarijn kuávluin, main raavvâd lasseen čääci lii älkkeht finnimnáál, tego juuvâi aldasijn. Raavvâd usâdijn syeriantiloopeh joteh kiđđuv já keessiv 100–800 m peeivist, já tälviv vist 3–10 km peeivist.[6] Syeriantiloopeh oceh raavvâd iđedist já ehidist, já toos toh kevttih suullân 40–60 % äigistis.[6]
Lasanem
mute
Niŋálâsah šaddeh suhâjuátkimahan 16–17 mánuppaje ahasâžžân já oráseh suullân oovtâihásâžžân.[6] Kieimâmäigi lii čohčâ- já roovvâdmáánust.[6] Mäddin ellee populaatioin kieimâmäigi sáttá älgiđ kuittâg jo keessiv.[6][12]
Ores puáhtá irâttiđ parâttâllâđ niŋálâsâiguin kuovttijn vuovvijn. Vuossâmuš vyehi lii tot, ete ores väljee olssis reeviir, maid tot merkkee hajâmerhâiguin já piälušt eres orásijn. Jis niŋálâsah eelih orráás revirist, te ores sáttá parâttâllâđ toiguin. Nubbe vyehi lii tot, ete ores norá pirrâsis niŋálâsâid haaremsis.[2]
Niŋálâsah kyeddih oovtâ teikkâ kyehti vyesi vyesimáánust teikkâ kesimáánust.[6] Vyesih teddih suullân 2–4 kg, já toh viettih elimis vuossâmuu mánuppaje čiähusist šadolâšvuođâ syejeest.[13] Syeriantiloopeh eelih suullân 12–14 ihheed.[12]
Uhkeh
muteTave-Amerikist maaŋgah piätuelleeh pivdeh syeriantiloopijd. Tagareh láá ovdâmerkkân ilvâseh, puumah, räniskuobžah, kojoteh, kuumpih já kuáskimeh.[14] Tave-Meksikost já Ovtâstum staatâi maadâviestâroosijn jaguaareh-uv pivdeh syeriantiloopijd.[15]
Syeriantiloop lii meiddei pivdoellee, já tot miäcástuvvoo čohčuv.
Maađijeh, ääiđih já ráhtálâš ovdánem äštih syeriantiloopijd, tastko toh sättih estiđ syeriantiloopij varriimijd tälvi- já kesikuávlui kooskâst.[16] Ráhtálâš ovdánem sáttá meiddei pillediđ syeriantiloopij eellimkuávluid já pieđgiđ varrimkiäinuid.[16]
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Syeriantiloop.
Käldeeh
mute- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Pronghorn iucnredlist.org. Čujottum 31.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Pronghorn www.britannica.com. 2.5.2024. Čujottum 1.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Emming, Jan: A Brief Ecological History of Pronghorns janemming.com. 4.11.2019. Čujottum 1.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Upham, N. S. & Esselstyn, J. A. & Jetz, W.: Inferring the mammal tree: Species-level sets of phylogenies for questions in ecology, evolution, and conservation. PLOS Biology, 2019, 17. ihekerdi, nr 12. doi:10.1371/journal.pbio.3000494. ISSN 1545-7885. Artikkâl nettiversio. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Caton, J. D.: The American Antelope, or Prong Buck. The American Naturalist, 1876, 10. ihekerdi, nr 4, s. 193–205. doi:10.1086/271628. ISSN 0003-0147. Artikkâl nettiversio. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 Pronghorn (Antilocapra americana) / Physical Characteristics ielc.libguides.com. Čujottum 2.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Antilocapra americana (pronghorn) animaldiversity.org. Čujottum 2.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 8,0 8,1 Horns versus Antlers www.nps.gov. Čujottum 2.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 9,0 9,1 Miller, Matthew L.: Did You Know Pronghorns Shed Their Horns? blog.nature.org. 13.2.2023. Čujottum 2.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Elo, Ulla et al. (toim.): Maailman uhanalaiset eläimet - Osa 4: Nisäkkäät, matelijat, s. 115–121. Weilin+Göös, 1992. ISBN 951-35-4689-6.
- ↑ Cancino, J. & Rodríguez-Estrella, R. & Ortega, A.: First Aerial Survey of Historical Range for Peninsular Pronghorn of Baja California, Mexico. Journal of the Arizona-Nevada Academy of Science, 1995, nr 28 (1), s. 46–50. JSTOR 40024301.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Pronghorn (Antilocapra americana) tpwd.texas.gov. Čujottum 4.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ MacDonald, David (toim.): "Pronghorn" in The Encyclopedia of Mammals, s. 528–529. Oxford University Press. ISBN 0816064946.
- ↑ White, P. J. et al. (toim.): Yellowstone Pronghorn: Recovering from the Brink of Extirpation (PDF) nps.gov. Čujottum 4.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Byers, John A.: American Pronghorn: Social Adaptations and the Ghosts of Predators Past, s. 11. The University of Chicago Press, 1997. ISBN 0-226-08698-4.
- ↑ 16,0 16,1 Pronghorn worldwildlife.org. Čujottum 4.6.2024. (eŋgâlâskielân)