Kumppi
Kumppi (Canis lupus) lii stuorrâ peenuvellee. Tot lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst.
| Kumppi Canis lupus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)[2] |
 |
|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Piätuelleeh Carnivora |
| Vyelilahko | Caniformia |
| Hiäimu | Peenuvelleeh Canidae |
| Suuhâ | Pennuuh Canis |
| Šlaajâ | lupus |
Stuárudâh já olgohäämi
muteKumppi lii Suomâ stuárráámus peenuvellee. 90–150 cm kukkosâš kumppi tiäddá 20–70 kg já ton sevealodâh lii 65–90 cm. Seibi lii 35–50 cm kukke. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuumpi selgipeeli lii räänis já čuávji ränisvielgâd. Ton ivne puáhtá kuittâg mulsâšuddâđ masa čappâdist vielgâdân. Kuumpist láá kuhes jyelgih já stuorrâ kepileh. Ton njune lii kukke já seibi njuolgâd.[3]
Lavdâm
muteSuomâ kumppinääli ive 2020 lâi suullân 216–246 kumppid.[2] Suomâst lijjii talle áárvu mield 30 valved. Kuumpih eelih tijpâlávt Nuorttâ-Suomâst, mut moonnâm iivij valveh láá lasanâm eromâšávt Uárji-Suomâst.[4]
Eellimvyevih já lattim
muteKuumpih eelih valveest. Kumppivalve lii táválávt peerâ: niŋálâs, ores já čiivgah. Suomâ kumppivoolvijn láá koskâmiärálávt čiččâm kumppid já oovtâ valve reeviir lii suullân 800–1 200 km² vijđosâš. Kuumpih merkkejeh reeviirsis kužžáin. Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veigin, mut jotá meid peiviv. Kuumpist lii uáli pyeri hajâ- já kuloáiccu, mut ton uáinu ij lah siämmáá pyeri.[2]
Raavâd
muteKumppi lii piätuellee, mii pivdá eromâšávt sorvâelleid. Tot saalâst kuittâg meiddei jursseid, luudijd já njuámmilijd, puásuituálukuávlust poccuid já spiekâstâhlávt päikkielleid. Kumppi kiävttá ubâ saalâsis ravâdâssân, meid taavtijd. Motomin tot sáttá čiehâđ uási salâsist. Kuumpih salâsteh táválávt valven, mut ohtuunis kumppi-uv pasta motomin koddeđ soorvâ.[2]
Lasanem
muteKuumpi kieimâmäigi lii kuovâ-njuhčâmáánust. Niŋálâs čivgá vyesimáánust táválávt 3–6 čiivgâ.[2]
Käldeeh
mute- ↑ IUCN Red List Čujottum 4.9.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c č Suurpedot.fi Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)
- ↑ Luontoportti.fi Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)
- ↑ Luonnonvarakeskus Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)