Kumppi

Kumppi (Canis lupus) lii stuorrâ penuvellee. Tot lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst.

Kumppi Canis lupus (Linnaeus, 1758)
Tile	LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst	EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko	Caniformia
Hiäimu	Penuvelleeh Canidae
Suuhâ	Pennuuh Canis
Šlaajâ	lupus

Stuárudâh já olgohäämi

Kumppi lii Suomâ stuárráámus penuvellee. 90–150 cm kukkosâš kumppi tiäddá 20–70 kg já ton sevealodâh lii 65–90 cm. Seibi lii 35–50 cm kukke. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuumpi selgipeeli lii räänis já čuávji ränisvielgâd. Ton ivne puáhtá kuittâg mulsâšuddâđ masa čappâdist vielgâdân. Kuumpist láá kuhes jyelgih já stuorrâ kepileh. Ton njune lii kukke já seibi njuolgâd.

Lavdâm

Suomâ kumppinääli ive 2020 lâi suullân 216–246 kumppid. Suomâst lijjii talle áárvu mield 30 valved. Kuumpih eelih tijpâlávt Nuorttâ-Suomâst, mut moonnâm iivij valveh láá lasanâm eromâšávt Uárji-Suomâst.

Eellimvyevih já lattim

Kuumpih eelih valveest. Kumppivalve lii táválávt peerâ: niŋálâs, ores já čiivgah. Suomâ kumppivoolvijn láá koskâmiärálávt čiččâm kumppid já oovtâ valve reeviir lii suullân 800–1 200 km² vijđosâš. Kuumpih merkkejeh reeviirsis kužžáin. Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veigin, mut jotá meid peiviv. Kuumpist lii uáli pyeri hajâ- já kuloáiccu, mut ton uáinu ij lah siämmáá pyeri.

Raavâd

Kumppi lii piätuellee, mii pivdá eromâšávt sorvâelleid. Tot saalâst kuittâg meiddei jursseid, luudijd já njuámmilijd, puásuituálukuávlust poccuid já spiekâstâhlávt päikkielleid. Kumppi kiävttá ubâ saalâsis ravâdâssân, meid taavtijd. Motomin tot sáttá čiehâđ uási salâsist. Kuumpih salâsteh táválávt valven, mut ohtuunis kumppi-uv pasta motomin koddeđ soorvâ.

Lasanem

Kuumpi kieimâmäigi lii kuovâ-njuhčâmáánust. Niŋálâs čivgá vyesimáánust táválávt 3–6 čiivgâ.