Kumppi
Canis lupus
(Linnaeus, 1758)
Gray Wolf Maya.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst EN (tuođâlávt uhkevuálásâš)[2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Status iucn3.1 EN smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko Caniformia
Čerdâ Penuvelleeh Canidae
Suuhâ Pennuuh Canis
Šlaajâ lupus

Kumppi (Canis lupus) lii stuorrâ penuvellee. Tot lii tuođâlávt uhkevuálásâš Suomâst.

Stuárudâh já olgohäämiMute

Kumppi lii Suomâ stuárráámus penuvellee. 90–150 cm kukkosâš kumppi tiäddá 20–70 kg já ton sevealodâh lii 65–90 cm. Seibi lii 35–50 cm kukke. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuumpi selgipeeli lii räänis já čuávji ränisvielgâd. Ton ivne puáhtá kuittâg mulsâšuddâđ masa čappâdist vielgâdân. Kuumpist láá kuhes jyelgih já stuorrâ kepileh. Ton njune lii kukke já seibi njuolgâd.[3]

LavdâmMute

Suomâ kumppinääli ive 2020 lâi suullân 216–246 kumppid.[2] Suomâst lijjii talle áárvu mield 30 valved. Kuumpih eelih tijpâlávt Nuorttâ-Suomâst, mut moonnâm iivij valveh láá lasanâm eromâšávt Uárji-Suomâst.[4]

Eellimvyevih já lattimMute

Kuumpih eelih valveest. Kumppivalve lii táválávt peerâ: niŋálâs, ores já čiivgah. Suomâ kumppivoolvijn láá koskâmiärálávt čiččâm kumppid já oovtâ valve reeviir lii suullân 800–1 200 km² vijđosâš. Kuumpih merkkejeh reeviirsis kužžáin. Kumppi lii aktiivlumos iho teikkâ veeigist, mut jotá meid peiviv. Kuumpist lii uáli pyeri hajâ- já kuloáiccu, mut ton uáinu ij lah siämmáá pyeri.[2]

RaavâdMute

Kumppi lii piätuellee, mii pivdá eromâšávt sorvâelleid. Tot saalâst kuittâg meiddei jursseid, luudijdnjuámmilijd, puásuituálukuávlust poccuid já spiekâstâhlávt päikkielleid. Kumppi kiävttá ubâ saalâsis ravâdâssân, meid taavtijd. Motomin tot sáttá čiehâđ uási salâsist. Kuumpih salâsteh táválávt valven, mut ohtuunis kumppi-uv pasta motomin koddeđ soorvâ.[2]

LasanemMute

Kuumpi kieimâmäigi lii kuovâ-njuhčâmáánust. Niŋálâs čivgá vyesimáánust táválávt 3–6 čiivgâ.[2]

KäldeehMute

  1. IUCN Red List Čujottum 4.9.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Suurpedot.fi Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)
  3. Luontoportti.fi Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)
  4. Luonnonvarakeskus Čujottum 4.9.2021 (suomâkielân)