Stuárus lii monnii tiiŋgâ teikkâ ääši jiešvuotâ, mon puáhtá mittediđ. Stuárrus árvu mitteduvvoo ohtâduvváin, mii lii sooppum meeri tiätu jiešvuođâ. Mittedmist selvâttuvvoo, mon maaŋgâkiärdásâš mittedum árvu lii, jis verdid tom ohtâdâhân. Stuárrus lohoárvu lii taat kiärdoo já tot almottuvvoo taan lohomere já ohtâduv kiärdumrekinistmin.

Vuáđustuárus já suárgusstuárusMute

Vuáđustuárus lii stuárus, mon ij pyevti suorgiittiđ monnii eres stuárusist. Stuárráámuu uásist enâmijn sehe tiettust kiävtust leijee SI-vuáháduvvâst vuáđustuáruseh já toi ohtâduvah láá miäruštâllum čuávuvávt:[1]

Stuárus Stuárrus tubdâldâh Stuárrus ohtâdâh Ohtâduv tubdâldâh Čielgiittâs
äigi t seekunt s Tábáhtusâi ovdánem moonnâmääigist puátteevuotân.
kukkodâh, sirdâšem l, s, x, r meetter m Kyevti čuogâstuv koskâ.
massa m kilugrammâ kg Káppáluv jiešvuotâ vuástálistiđ vyemi tovâttâm jotteem.
šleđgâvirde I ampeer A Šleđgâvárádâs jotteem äigiohtâduvvâst.
liegâsvuotâ T Kelvin K Tile, mon toovât amnâs ráhtus jotoenergia.
amnâsmeeri n mooli mol Amnâs ráhtusohtâduvâi meeri.
čuovâvyeimi Iv kandela cd Čuovâ ađai fotonij meeri komovuotâkulme njeigâ.

Suárgusstuárus vuod lii stuárus, mii lii suorgiittum aainâs-uv kyevti eres vuáđu- teikâ suárgustuárusist. Vyelni motomeh suárgusstuáruseh já toi miäruštâlmeh.[2]

Stuárus Stuárrus tubdâldâh Suárgus Ohtâdâh Ohtâduv tubdâldâh Ohtâdâh
vuáđuohtâduvâigijn
liähtu v     m/s -
jođálmemvuotâ a     m/s² -
kulmeliähtu       rad/s -
távjudâh f   Hertsi Hz  
vyeimi F maaŋah suárguseh Newton N  
vyeimi moomeent M,     Newtonmeetter Nm  
teedâ p   Pascal Pa  
energia, pargo E, W maaŋah suárguseh Joule J  
piähtu P   Wattâ W  
saahâdvuotâ       kg/m³ -
moolimassa M     g/mol -
konsentraatio c     mol/dm³, M -
šleđgâvárádâs Q   Coulomb C  
keeldâ U, V, E   volttâ V  
resistans R   ohmi    
konduktans G   Siemens S  

Vektor- já skalaarstuárusMute

Stuárus puáhtá leđe skalaarstuárus teikâ vektrostuárus. Skalaarstuárusist lii tuše styeresvuotâ, mut vektorstuárusist lii lasseen sunde. Skalaarstuáruseh láá ovdâmerkkân massa, šleđgâvirde sehe energia já vektrostuáruseh ovdâmerkkân vyeimi, liähtu já jođálmemvuotâ. Fysiikâst stuárruseh merkkejuvvoo táválávt tubdâlduvâigijn. Skalaarstuárus merkkejuvvoo táválâš pustavijn, mut vektorstuárrus tubdâlduv paajaapeln lii vijve teikâ nuolâ (ovdâmerkkân liähtu lii   teikâ  ) teikâ puustav puáiduduvoo (liähtu  ).

KäldeehMute

  1. The International System of Units (SI): Base units - bipm.org Čujottum 22.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. International system of units (SI) - physics.nist.gov Čujottum 23.6.2021 (eŋgâlâskielân)
 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Suure».