Energia

Energia (tubdâldâh E) lii fysikâst merhâšittee stuárus, mii lii miäruštâllum táválávt systeem äppin porgâđ pargo. Energian kuáská almolâš siäilumlaahâ, ađai energia ij kuássin láppoo, mut tot nubástuvá ereslágán energian. Fyysiik, eromâšávt termodynamiik, ovdánem lii vijđedâm energia tuáváduv, ijge taat miäruštâllâm soovâ energia puoh haamijd. SI-vuáháduvvâst energia já pargo ohtâdâh lii Joule já ohtâduv tubdâldâh J. Miäruštâllâm mieldi ohtâ Joule lii pargo, mon oovtâ Newton stuárusâš vyeimi parga, ko tot sirdá káppáluv oovtâ meetter. Ohtâ Joule puáhtá leđe meid energia, mii mana oovtâ ampeer šleđgâvirde vyeijimân oovtâ ohmi resistans čoođâ oovtâ seekunt ääigi teikâ oovtâ waatâ piähtuin porgâm oovtâ seekunt ääigi.

Energia häämih

Jotoenergia

Jotoenergia ađai kineetlâš energia lii káppáluv joton lahtoo energia häämi. Káppáluv jotoenergia lii kiddâ káppáluv massaast já liävtust. Ko liähtu lii ennuv ucceeb ko čuovâliähtu, te jotoenergia lii klassiklâš mekaniik mieldi.

$E_{k}={\frac {1}{2}}mv^{2}$

mast $m$ lii massa já $v$ liähtu

Káppáluv koskâvuođâlâšvuotâteoreetlâš jotoenergia rekinistmist kalga väldiđ huámmášumán masa stuárrum olgopiälálâš tárkkojeijee uáinimčievâst, ko liähtu stuárru. Káppáluv jotoenergia puáhtá rekinistiđ čuávuváá kaavast:

$E_{k}={\frac {m_{0}c^{2}}{\sqrt {1-{\frac {v^{2}}{c^{2}}}}}}-m_{0}c^{2}$, mast

$m$₀ lii káppáluv liäpumassa
$v$ lii káppáluv liähtu liävust leijee tárkkojeijee uáinimčievâst
$c$ lii čuovâliähtu

Taat kaava lii kiävtust tuše, jis káppáluv liähtu lii alda čuovâliävtu, ko klassisâš mekaniik kaava ij innig tooimâ nuuvt korrâ liävtust. Hitásub liävtuin lii kevttum klassisâš mekaniik kaava, ko tot addel suulân siämmáá vástádâs ko koskâvuođâlâšvuotâteoreetlâš-uv, mut lii hiälpub kevttiđ.

Jorree joođoost jotoenergia kaava lii:

$E_{k}={\frac {1}{2}}J\omega ^{2}$

mast $J$ lii hiđesvuotâmoomeent já $\omega \,$ kulmeliähtu

Potentiaalenergia

Potentiaalenergia lii káppáluv energia, mii lii kiddâ vuáruvaikuttâsâin, moh láá káppáluvâi kooskâst. Energia sirdâšuvá káppálâhân, ko káppálâhân čuáccá vyeimi, mii toovât nubástus káppáluvvâst. Potentiaalenergia nubástus almolâš kaava lii:

$\Delta E_{p}=\int \limits _{r_{0}}^{r}F\,dr$

mast

• $F$ lii konservatiivlâš vyeimi, mii vuástálist nubástus
• $r_{0}$ lii káppáluv kiäinu algâsaje
• $r$ lii káppáluv kiäinu loppâsaje

Káppálâh puáhtá finniđ potentiaalenergia ovdâmerkkân, jis tot pajeduvvoo. Taan tábáhtusâst pajedeijee čuácá káppálâhân vyeimi, mii parga pargo gravitaatio vuástá. Vyeimi porgâm pargo muttoo paajeedmist káppáluv potentiaalenergian. Jis pajedeijee luáštá káppáluv, te potentiaalenergia muttoo jotoenergian já tot kačča enâmân. Potentiaalenergiast lii ain sooppum nollátääsi, mast potentiaalenergia árvu lii nollá. Nollátääsi lii táválávt ovdâmerkkân eennâm teikkâ lättee. Potentiaalenergiast lii ovdâmerkkân šleđgâkiedist sooppum meid positiivlâš já máhđulâš negatiivlâš potentiaalenergia sunde. Gravitaatiopotentiaalenergia ađai potentiaalenergia, mon toovât pargo gravitaatio vuástá, rekinistuvvoo čuávuvávt:

$E_{p}=mgh$,

mast

• $m$ lii káppáluv massa
• $g$ lii koččâmjođálmemvuotâ
• $h$ lii káppáluv alodâh teikâ koskâ potentiaalenergia nollátääsist

Meid täävgi keldimist šadda potentiaalenergia. Täävgi tiileest potentiaalenergia nollátääsi lii ton täsitiäddusajattâh já vyeimi voonât täävgi ijge paajeed káppáluv.

Vyeimi, mii kiäldá täävgi lii:

$F=-kx$

ađai potentiaalenergia miäruštâllâm mieldi täävgi potentiaalenergia lii:

$E_{p}=\int \limits _{0}^{x}F\,dx=\int \limits _{0}^{x}kx\,dx={\frac {1}{2}}kx^{2}$

mast

• $F$ lii tävgivyeimi
• $k$ lii tävgistaađâ

Šleđgâenergia

Tiätu äigikooskâst kuullâm šleđgâenergia puáhtá rekinistiđ šleđgâpiähtu integraalin:

$E=\int \limits _{t_{0}}^{t}P\,dt=\int \limits _{t_{0}}^{t}UI\,dt$

mast

• $P$ lii šleđgâpiähtu
• $U$ lii keeldâ
• $I$ lii šleđgâvirde
• $t_{0}$ lii äigikooskâ algâ
• $t$ lii äigikooskâ loppâ

Jis piähtu lii staađâ, te energia lii tuše piähtu já ääigi teikâ keeldâ, šleđgâvirde já ääigi puátu.

$E=Pt=UIt$

Liegâsvuotâenergia

Liegâsvuotâenergia lii amnâs čalmai sporijdem jotoenergia. Ko káppáluvvâst lii liegâsvuotâkapasiteet $C$ já ton liegâsvuotâ nubástus lii $\Delta T$, te káppálâhân čonâdâttâm teikâ káppáluv luovâttâm energia meeri lii:

$E=C\Delta T$

Energia ohtâduvah

Energia já pargo ohtâdâh lii SI-vuáháduvvâst Joule. Aatoom- já vááimusfysiikâst lii kiävtust energia ohtâdâhhân elektronvolttâ (eV). Ohtâ elektronvolttâ lii energia, mon elektron uážžu, ko tot mana šleđgâkiedist oovtâ vooltâ potentiaaliäru čoođâ. Šleđgâenergia ohtâdâhân kiävttoo táválávt kilowattâtijme (kWh). Eellimtarbâšijn energiamereh almottuvvojeh táválávt kalorin.

Motomeh kiävtust leijee energia ohtâduvah já toi koskâvuođah:

	joule	wattâtijme	elektronvolttâ	kaaloor
1 J = 1 kg·m2 s−2 =	1	2,778 · 10−4	6,241 · 1018	0,239
1 W·h =	3600	1	2,247 · 1022	859,8
1 eV =	1,602 · 10−19	4,45 · 10−23	1	3,827 · 10−20
1 cal =	4,1868	1,163 · 10−3	2,613 · 1019	1