Amnâsmeeri

Amnâsmeeri (n) lii fysikâstkemiast kevttum stuárus, mii almoot tarkkum systeem čalmai lohomere. Čalmaah pyehtih leđe ovdâmerkkân atomeh, molekyyleh teikâ ioneh. SI-vuáháduvvâst amnâsmere ohtâdâh lii mooli já ohtâduv tubdâldâh mol. Miäruštâllâm mieldi oovtâ mooli stuárusâš amnâsmeeri lii siämmáš, ko táásá 12 graamâst čiđđâ-12 isotoop láá atomeh. Taat meeri kočoduvvoo Avogadro-staađđân (NA) já ton styeresvuotâ lii (6,02214179 ± 0,00000030)·1023 káppálâhhâd. Amnâsmere puáhtá rekinistiđ Avogadro-staađáin já káppálâhmeerijn čuávuvávt:

, mast n lii amnâsmeeri, N amnâs káppálâhmeeri já NA Avogadro-staađâ.

Jis tiätá amnâs masa sehe moolimasa ađai masa, mii lii oovtâ amnâsmoolist, te puáhtá toin rekinistiđ amnâsmere čuávuvávt:

, mast n lii amnâsmeeri, m massa já M moolimassa.

Ovdâmerkkân jis ryevditiiŋgâ massa lii 2 500 grammâd já ryevdi moolimassa lii 55,85 g/mol, te ryevdi amnâsmeeri lii:

Jo tovláá lâi huámmášum, ete siämmáá amnâsmere siskeldeijee kaasuh tarbâšeh siämmáá teddustliegâsvuođâst siämmáá saijaavuođâ. Tot lii kiddâ tast, ete kaasust čalmaah láá tommit häärvist, ete ovdâmerkkân čalmaa stuárudâh, massa teikâ šleđgâvárádâs ij vaaigut kaasu olgostuárusáid. Normaaltiileest oovtâ kaasumooli saijaavuotâ ađai moolisaijaavuotâ lii 22,4141 dm³/mol.

Normaaltiileest ideaalkaasu amnâsmeeri lii kiddâ kaasu saijaavuođâst já standardmoolisaijaavuođâst (Vm):

Ideaalkaasu amnâsmeeri lii almolávt

, mast p lii kaasu teedâ, V saijaavuotâ já T liegâsvuotâ Kelvinciäkkáduvvâst. R lii kaasustaađâ.

KäldeehMute

 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Ainemäärä».