Peskâ
Peskâ (nuorttâlâškielân piâckk, orjâlâškielân beaska já suomâkielân peski) lii vyesi- tâi čiermihnaahkijn koorrum tälvipiivtâs. Vyesinaahkijn koorrum peskâ kočoduvvoo purgâpeskân. Jis peskâ vuod kuárroo čiermihnaahkijn, te tot kočoduvvoo čiermihâtpeskâ.[1]
Kuvvim: Prince Roland Bonaparte
Historjá
mutePeskâ lâi vijđáht aanoost 1800-lovvoost já čuávuváá ihečyeđe aalgâst, mut ton kiävttu kiäppánij kuuloold 1900-lovvoost eromâšávt nube maailmsuáđi maŋa. Peskâ kiävttoo ain-uv, veikkâ tot álgá leđe tááláin anarâšâin härvinâš. Onnáá peeivi kiälkkáhaalareh láá puáttám ärbivuáválii peeskâ argâkiävtu sajan.[1]
Peskâ tollui táválávt kiävtust ton räi ko tast lâi šoddâm šišnelum spálččá. Talle tot kevttui iänááš pääihist tälvipivtâsin. Motomeh pieijii spáálčá pajalân meiddei keessiv – eromâšávt iho kuáláástdijnis teikâ jis lâi čuáskidâm.[1]
Nähki já njuovvâm
muteOovtâ peeskân tarbâšuvvojeh suulân 5–7 nähkipittád, maid finnee 3–5 vyesist teikâ čiermihist. Olmâ peskâtuoljijn láá káálluh mieldi, já kinnáleh tarbâšuvvojeh peeskâ ärdeid. Tááláá ääigi tuoljijd puátkejeh peeljij peht rasta já talle ferttee tyeljist uuccâđ ärdeid suáppee pittáid. Ärdeid puáhtá vooijâđ meiddei sierâ pittáást sämimááccuh ärdee miäldásávt.[1]
Peskâtuoljij pyeremus njuovvâmäigi lii čohčâkeesi porgemáánu loopâst čohčâmáánu loopân, mut njuovvâđ puáhtá meiddei maŋeláhháá čohčuv. Ađai táárbu mield čohčâtäälvi näähkih meiddei tohhejeh. Kiđđâtäälvi näähkih vuod iä tuhhii, tastko tain iä piso kuolgah innig nuuvt pyereest. Tovláá ääigi anarâš puásui-ive algâttij porgemáánu majemuu oho “vuosmušokko”, mii kullui love oho kukkosii nommâokkokuálusân. Talle ulmuuh vuolgii uuccâđ vuájáán- já kädiseergijd sehe peskânaahkijd. Jis purgâpeeskâ haahâm šadda äigikyevdilin, te onnáá peeivi-uv ferttee turvâstiđ puáris vuáhán já vyelgiđ pisso vijlâsijn “tovláá puásui-ive” aalgâst (porgemáánu loopâkeččin) miäcán usâstâllâđ vuovâs vyesinaahkijd.[1]
Tastmaŋa ko näähkih láá skappum, toh timeduvvojeh jiehhein já kuárrojeh suonânuorijn.[1]
Kuárrum já hervâttem
mutePeeskâ kuárrum já hervâttemtaavijn uáinojeh páiháliih iäruh, mutâ häämi lii puoh peskâvuovijn siämmáš. Almaa já nissoon peeskâin iä lah vooijâm- já kuárrumiäruh. Rävisulmui peeskah lijjii távjá oovtâivnásiih, nomâlâs čappâdeh almaid já českâdeh nisonáid. Toi várás väljejuvvojii táválávt čohčâvyesi tyeljih. Pärnipeeskâ várás vuod koolgâi leđe uccâ vuásáá linnâ tyelji, mon ivne puovtij leđe mii peri. Syemmilâš kielâ- já aalmugtiettuu totkee T. I. Itkonen kuittâg čáálá: – Riges ulmuuh pivnohisteh čappâd já vielgâd párnáidis peeskâi ivnen.[1]
Peeskâ alne ärdeid já niehi lieggiimin almaah kevttii kuobžâčeevđist koorrum čevenäävdi. Nisoneh vuod kevttii leđđest koorrum syeje, mii lâi kiddejum padijguin čiäppát pirrâ já alemân. Ärdei alne kevttui motomin lukkâ, amas peskâ njuoskâđ já tot tuálá lieggâs. Lukkâ kevttui meiddei sämimááccuh alne syeijin. Čevelijne-uv kevttui luhháin já peskáin. Nisoneh iä kiävttám luuhâ peeskâ syeijin, pic stuorrâ ulloliijne. Juhlepeeskah hervejuvvojii leđđein já ollâ siäpulâs njálmádittui čevđijn.[1]