Kuáládâhnjargâ

Kuáládâhnjargâ (ruošâkielân Кольский полуостров, Kolski poluostrov; kieldâsämikielân Куэлнэгк нёаррк) lii Taveviestâr-Ruošâst. Ton taavaabeln lii Baareencmeerâ, máddáá- já nuorttiibeln lii Vielgismeerâ. Haaldâtlávt Kuáládâhnjargâ kulá Murmansk kuávlun.

Hibintuoddâreh ađai Umptektuoddâreh (kieldâsämikielân Умптек)

Eennâmtiätu

Kuáládâhnjaargâ vijđodâh lii suulân 100 000 km². Tot lii aldasáid ollásávt taavaapiäláá näpikiärdu taavaabeln, tuše maadânuorttâuási uulât näpikiärdu máddáábel. Kuáládâhnjaargâ kuhemus juuhâ lii 480 kilomeetter kukkosâš Ponoi. Geolooglávt Kuáládâhnjargâ kulá Fennoskandia koolbân. Kuáládâhnjaargâst láá kyehti tuodârkuávluh: Hibintuoddâreh já Lujaurtuoddâreh. Alemus tuodâr lii Tsastnotsorr (1 199 m).

Kuáládâhnjaargâ kuávlu sämikielah já toi ärbivuáválâš sárnumkuávluh.

Viehâdâh

Ulmuuh láá aassâm Kuáládâhnjaargâst keđgiääigi rääjist. Táálái tiäđui mield puárásumos kulttuur tobbeen lâi komsakulttuur suulân 7000–5000 oKr. Kuáládâhnjaargâst ääsih ryeššilij lasseen meid sämmiliih. Kantalahti kuávlust aassâm kärjilliih láá nube maailmsuáđi maŋa assimilistum ryeššiláid.

Kuáládâhnjaargâ ässeeloho lii lasanâm ráhtálâšvuođâ ovdánem tiet. Ive 1920 tobbeen lijjii 14 000 já ive 1940 jo 318 000 ässed. Ive 2007 ässeeh lijjii suulân 880 000.

Luánduriggoduvah

Kuáládâhnjaargâst láá ennuv luánduriggoduvah, já tot lii-uv ohtâ Ruošâ tehálumosijn ruukikuávluin. Valjaas nikkeliđoseh kávnojeh ovdâmerkkân Montšegorsk kaavpugist. Eres soojijn kávnojeh meid ryevdimalmâ já eres lusismetalleh. Kuáládâhnjaargâ luándu lii nyeskidum čuuvtij ráhtálâšvuođâ tiet, já meid meecij čuoppâm lii lamaš stuorrâ čuolmâ.

Kuáládâhnjaargâst tuáimih maaŋgah Ruošâ tavetampâstuv piäluštâsmekanismeh, eromâšávt váimuspuohčâmkárbái toorjâsajeh. Poljarnyje Zorist lii 1 760 megawaatâ Kuáláduv váimusvyeimilágádâs.