Keđgiäigi

Keđgiäigi lii äigipaje, kuás ulmuuh rahtii pargopiergâsijd keeđgist, muorâst já täävtist, iäge metalleh lamaš almolii kiävtust pargopiergâsijn. Meid njaajâ sehe jieškote-uvlágáneh ellein já šaddoin ožžum materiaaleh lijjii vijđáht kiävtust.

Taat keđgiáigásâš räigiákšu kavnui Kiuruvesist Tave-Savost ive 1947. Ákšu lii ušom 3 500–4 000 ihheed puáris.

Keđgiääigi äigipaje lii kuhemus ulmuu kulttuurevoluutio äigipaje. Tot aalgij ko vuosmuš hominid iiđij Afrikân čiččâm miljovn ihheed tassaaš já nuuvâi ko meetaalpargopiergâseh pottii almolii kiävtun. Keđgiäigi nuuvâi eres ääigi eres soojijn maailmist. Vala-uv láá härvis hiäimuh, moh iä keevti meetaalpiergâsijd.

Keđgiääigi tuávádâh

Keđgiääigi tuávádâh šoodâi 1800-lovvoost tieđâlâš arkeologia algâmuddoost, ko tovlááh tiŋgâkavâaseh juáhhojii valmâštâsmateriaal mield keđgi-, pronssi- já ryevdipaje juávhoid. Veikkâ keđgiáigásâš kulttuurijn tábáhtuvvii eres-uv stuorrâ nubástusah, ovdâmerkkân eennâmviljâlem ovdedem, lii keđgiääigi tuávádâh kuittâg siäilum kiävtust.

Keđgitiiŋgah láá arkeologiast teháliih, ko motomin toh sättih leđe áinoo kávnusamnâstâh. Stuorrâ uási keđgiáigásâš tiiŋgâin valmâštii kuittâg orgaanlâš materiaalist. Toh láá siäilum pyereest, jis piirâs lii lamaš hiäivulâš. Onnáá peeivi lii máhđulâš miäruštâllâđ kávnus ave luándutieđâlâš vuovijgijn.