Keđgiplaaneet

Eennâmnálásâš plaaneet adai keđgiplaaneet teikâ terrestrisâš plaaneet (eŋgâlâskielân terrestrial planet) lii Eennâm, Venus, MarsMerkurius sullâsâš plaaneet, mast lii iänááš-uv ryevdist já mottoom verd meid eres metallijn šoddâm vááimus, keđgiamnâsist šoddâm sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Stuárráámus uási eennâmnálásij planetij amnâsist lii táválávt hämmejum silikaatkeeđgist.

Veikâ nuuvt kočodum supereennâmpááluh tobdojeh-uv jo, te tuáistáážân vises uáinimeh eidusijn eennâmnálásijn planetijn eres piäiváškuudijn iä lah. Kuovâmáánust 2009 almostittum CoRoT-Exo-7b lii kuittâg stuorrâ tuođânálásâšvuođáin vuosmuš tággáár. Uáinimij váilum lii kuittâg iänááš-uv teknisâš čuolmâ: eennâmnálásij planetij smavvâ massa já čoođâmitto taheh toi uáinim meendu vaigâdin. Tilán vuárdojeh nubástuseh uđđâ suhâpuolvâ uuccâmteleskopij keežild.

MiäruštâllâmMute

Eennâmnálásâš planettin kočoduvvojeh tagareh planeteh, moh láá Eennâm sullâsiih. Toh láá keđgi- teikâ meetaalplaneteh, moi korrâ lii koorâs. Piäiváškode nelji eennâmnálásii plaaneet láá Eennâm, Mars, Merkurius já Venus. Eksoplanetijn eennâmnálásâžžân kočoduvvojeh toh planeteh, moi suonjâr lii ucemustáá peeli Enâmist já enâmustáá kuohtii Eennâm suonjâr. Stuárráábeh keđgiplaneteh kočoduvvojeh superenâmin.

Eennâmnálásiih planeteh láá uážžum häämis iänááš-uv silikaatkeeđgist teikâ metellijn, mii meid iärut taid kaasuplanetijn. Eennâmnálásij planetij rááhtus lii koskânis siämmáásundásâš. Toi oođâ lii metallisâš, távjá ryevdinálásâš. Tom pirâstit silikaatloovdâ. Korrâ koorâst láá maaŋgâmuđusiih asehäämih, tego kanjoneh, kraattereh já tullâväärih. Eennâmnálásij planetij kaasuriggee lii šoddâm eskin plaaneet hammim maŋa vulkanism teikâ kometij suoččâm puáđusin, ko vist kaasujietânâsâi kaasuriggee lii pasâttâs algâalgâlii täsnimiärhást.

Eennâmnálásij planetij luokkajyehim várás láá puohtum oovdân maaŋgah kategoriah. Silikaatplaneteh láá Piäiváškode eennâmnálásiih planeteh. Taan lasseen láá maaŋgâmuđusiih teoreetliih plaaneetmyenstereh. Ryevdiplaaneet lii taggaar plaaneet, mii lii šoddâm masaba puohrâkkân ryevdist. Ton saahâdvuotâ lii čielgâsávt stuárráb ko siämmáámassasijn planetijn. Ryevdiplaneteh sättih šoddâđ hirmâd alda kuávdáštääsni, já ovdâmerkkân Merkurius meetaaloođâ västid 60–70 prosenttid ubâ almepitá massaast.

Ođâttes planeteh láá planeteh, main ij lah meetaaloođâ ollágin. Toh láá iänááš silikaatkeeđgist, já toh sättih šoddâđ plaaneetkode roobdâin. Piäiváškoddeet iä lah ođâttes planeteh, mut kondriitmeteoriiteh láá táváliih. Čiđđâplaaneet vist lii teoreetlâš plaaneetluokka, moos kuleh almepitáh, main liimeetaaloođâ já loovdâ, mii lii čokkiistum čiđđâvuáđusijn mineraalijn.

KäldeeMute

 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Maankaltainen planeetta».