Eennâmpállu

(Stivrejum siijđost Eennâm)

Eennâmpállu ađai Tellus lii Piäiváást kuálmádin aldemus plaaneet. Ton täsnitieđâlâš symbol lii 🜨. Eennâmpáálu koskâ Piäivážân lii suullân 150 miljovn kilomeetterid ađai ohtâ Täsnitieđâlâš ohtâdâh. Eennâmpállu lii piäiváškode sahâdumos já viđâdin stuárráámus plaaneet.

Eennâmpállu kovvejum Apollo 17:st.

Eennâmpállu šoodâi suullân 4,5 miljovn ihheed tassaaš. Eennâmpállu lii nuuvt kočodum keđgiplaaneet tondiet ko tast lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Eennâmpáálust lii meid áimukerdi, já tot lii Mars lasseen piäiváškode áinoo plaaneet, mast lii kavnum kolgosčääci. Eennâmpállu lii maailmubâlâšvuođâ áinoo saje, kost lii kavnum eellim.

Eennâmpáálust lii ohtâ máánu. Eennâmpáálu máánu lii koskâvuođâlávt piäiváškode stuárráámus máánu, jis ton stuáruduv verdid emiplaaneet stuárudâhân.

Rááhtus

mute

Keerdih

mute
 
Eennâmpáálu meekaanlâš rááhtus

Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ kemiallâš jiešvuođâi mieldi neelji kiärdán: koorân, lovdui sehe olgo- já sisváimusân. Eennâm koorâ assaavuotâ lii koskâmiärálávt 40 kilomeetterid. Korrâ lii eennâmpáálu saijaavuođâst suulân ohtâ prooseent já massaast tuše 0,4 prooseent. Korrâ siskeeld eromâšávt kepis amnâsijd, tego pii, haapi, alumiin, kalsiumryevdi ovtâstuvâid.

Eennâmpáálu korrâuásist láá suulân kyehtlov litosfáárráptud, moh kobđoh astenosfáárin kočodum keerdi alne lovduu pajeuásist. Rááptuh lihâdeh ohtânmaanoost já tovâtteh eennâmtuárgástâsâid já vulkaanlii tooimâ. Jis rááptuh iäráneh, te šadda uđđâ merâponne, já jis toh lihâdeh nubijdis njeigâ, te šaddeh váráduvah.

Eennâmpáálu loovdâ álgá koorâ vyelni 40 kilomeetterist já tot juátkoo 2 900 kilomeetter kieŋŋâlvuotân. Loovdâ saijaavuotâ lii 84 prosenttid, já massa lii 67 prosenttid ubâ eennâmpáálu saijaavuođâst já massaast. Lovduu ovtâstuvah láá enâmustáá haapi, magnesium, ryevdi já pii ovtâstuvah, moh láá toškâ orroomhäämist.

Vááimus álgá lovduu maŋa 2 900 kilomeetterist já tot juáhhoo olgo- já sisváimusin. Olgovááimus lii 2 900–5 200 já sisvááimus 5 200–6 370 kilomeetter kieŋŋâlvuođâst. Váimus saijaavuotâ lii 15 prosenttid já massa 32 prosenttid ubâ Eennâmpáálu massaast já saijaavuođâst. Merhâšittee massa šadda tast, ete váimusist láá ryevdi já nikkel. Olgováimus olgouási liegâsvuotâ lii suulân 3 000 °C já tot lii kolgos häämist. Sisváimus liegâsvuotâ lii joba 6 000 °C, mut teedâ tobbeen lii nuuvt koorâs, ete tot lii toškâ orroomhäämist.

Meekaanlâš jiešvuođâi mieldi Eennâmpáálu puáhtá jyehiđ litosfáárin, astenosfáárin, mesosfáárin já váimusin. Litosfáár lii tooškâs já ton kieŋŋâlvuotâ lii suulân 100 kilomeetterid. Astenosfáár lii masa kolgos, mut ton viskositeet lii viehâ styeres. Astenosfáárist tábáhtuvá virdedem, mii vaaigut litosfäärráptui liihâdmân. Mesosfáár lii lovduu vyeliuásist já tot lii toškâsub ko astenosfáár.

Čäcikerdi

mute

Eennâmpáálu aaseest stuárráámus uási lii čääci. Masa puoh Eennâmpáálu čääci lii sálttáás merâčääci, já sältittemes savjâčääsist stuárráámus uási lii jieŋâduvâin já loopah javrijn, juuvâin sehe ponnečääccin. Čäcikiärdán kulá meid áimukeerdi čääci.

Áimukerdi

mute
Válduartikkâl: Eennâm áimukerdi

Eennâmpáálu pirrâ lii áimukerdin kočodum saje. Áimukeerdist láá fysikaallávt já kemiallávt maaŋgâlágáneh keerdih já ton saahâdvuotâ uccán, ko sirdâšuvá pajas. Áimukeerdi merhâšitteemuuh kaasuh láá typpi (78 %), happi (21 %), argon (0,9 %) já čiđđâdioksid (0,04 %).

Ko kiäččá áimukeerdi Enâmist, te tot lii šiev šooŋâ ääigi čuovjâd. Ivne lii tast kiddâ, ete Piäiváá čuovâ siro (suomâkielân sirota) áimukeerdist já čuovjis čuovâ siro uánihumos párukukkoduv tiet enâmustáá. Ko Piäiváš luáštá, te čuovâ jotá áimukeerdist kuhheeb määđhi já čuovjis ivne siro meddâl já kuhheeb párukukkoduv ruopsis ivne uáinoo eenâb. Jis čuovâ ij siroččii áimukeerdist, te alme ličij ain čappâd.

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Maa