Plaaneet lii almepittá, mii jorá jieijâs piäiváškode váldutääsni pirrâ. Ton lasseen planettist lii tuárvi stuorrâ massa, et tot lii jurbâsmâm tiädduvyeimi tiet, mut ij nuuvt styeres, et termováimusfuusio lii tábáhtum. Plaaneet ferttee meid leđe jiešráđálâš jieijâs raađeest.

Planettij šlaajahMute

 
Piäiváškode 4 keđgiplaaneet

Planettijd puáhtá jyehiđ sierânâs juávhoid toi stuáruduv já čuággánmâš vuáđuld. Mohnii juávhuid láá hypoteetliih, ko toi planetteh iä lah mii piäiváškoddeest.

Keđgiplanettijn lii meetaalvááimus, sudes loovdâ já kiddâdis korrâ. Mii piäiváškoddeest láá 4 tággáár plaaneet: Merkurius, Venus, EennâmpálluMars.

KäldeehMute

 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum orjâlâškielâ Wikipedia artikkâlist «Planehta».
 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Planeetta».