Ryevdi

algâaamnâs Fe
MangaanRyevdiKooboolt


Fe

Ru  
 
 
Fe-TableImage.svg
Almoliih ääših
Nommâ Ryevdi
Tubdâldâh Fe
Oornigloho 26
Luokka sirdâšemmeetaal
Laigos d
Juávkku 8
Ráiđu 4
Saahâdvuotâ7,86 · 103 kg/m3
Korâsvuotâ5,5 (Mohs čiäkkádâh)
Ivneräänis, meetaallâš kildem
Kavnâmihe ovdâhistorjá
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)55,845
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)156 pm
Kovalentsuonjâr125 pm
Orbitaalrááhtus3d6 4s2
Elektroneh elektronkoorâin 2, 8, 14, 2
Hapittemlovoh+II, +III, +IV, +VI
Kristalrááhtustilekuávdášlâš kuđâhâš (α- já δ-ryevdi)
asekuávdâšlâš kuđâhâš (γ-ryevdi)
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi tooškâs
Suddâmčuogâstâh1 811 K (1 538 °C)
Tuoldimčuogâstâh3 134 K (2 861 °C)
Kuulmâsčuogâstâh(α, γ, ε) 678 K já 8 200 000[1] kPa
Kriittisâš čuogâstâh8 500 K
Suddâmliegâsvuotâ13,81 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ340 kJ/mol
Jienâ liähtu5 120 m/s 293 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ1,83 (Pauling čiäkkádâh)
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet0,449 kJ/kg·K
Šleeđgâsirdem1,0 · 107 S/m
Liegâsvuođâsirdem(300 K) 80,4 W/(m·K)
CAS-nummeer7439-89-6
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust

Ryevdi lii sirdâšemmetalláid kullee algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Fe (ferrum). Ryevdi lii lussâdumos algâaamnâs, mii šadda taasnij nukleosynteesist. Tot lii siilbâivnásâš, kildee já ferromagneetlâš meetaal. Ryevdi lii putesin times, mut meetaalsiähuseh, main ryevdi lii uáiviamnâsin, láá táválávt uáli nanoseh já korrâseh. Ryevdi tergâdumoseh meetaalsiähuseh láá stääliliäškumryevdi, moh láá ryevdi já čiiđâ siähuseh.

Ryevdi reagist älkkeht happijn, eromâšávt jis tot kárttá kuoskâttâsân čassijn siämmáá ääigi. Taat hapittemreaktio lii kočodum ruástumin. Ruástumist šaddee aamnâs ruostâ lii ryevdioksidijryevdihydroksidij siävus. Ruostâ lii syeđđee, nuuvt ete ryevditiiŋgah sättih ruástuđ ollásávt, ige meetaal asan šoodâ suojâleijee oksidkerdi, nuuvt ko stuárráámuu uásán eres metallijn. Ko ryevdi lii epijálus meetaal, te tot reagist suvrâiguin já siämmást luovâsmit tain vety.

TiettumMute

Ryevdi lii niäljádin almolumos algâaamnâs já nubben almolumos meetaal eennâmkoorâst, mast tot lii suulân vittâ prooseent. Ryevdi hapittuvvoo älkkeht ovtâstuvváid, já rijjân tot tiättoo luándust enâmustáá ryevdimeteoriitijn. Masa puoh eennâmkoorâ ryevdi lii mineraalijn. Tergâdumoseh ryevdimineraaleh láá ryevdioksideh hematiit (Fe2O3) já magnetiit (Fe3O4) sehe rautasulfid ađai pyyriit (FeS2) já ryevdikarbonaat ađai sideriit (FeCO3). Ryevdi lii meid silikaatmineraalin, mut toh iä lah merhâšitteeh malmâmineraalin.

Táálái geologiallij teoriai mieldi Eennâmpáálu siiskiš lii enâmustáá ryevdi já nikkel. Jis teoria lii tuotâ, te ryevdi lii Eennâmpáálu almolumos algâaamnâs, 35 prosenttid Eennâmpáálu tiädust.

Ryevdi oksideh tiättojeh valjeeht meid Mars asseest, kost toh adeleh Marsân ton ruopsis ivne.

HistorjáMute

Puárásumoseh tuođâštâsah ryevdi kevttimist láá SumeristEgyptist suulân 4 000 ihheed ovdil äigilovo aalgâ. Talle ryevditiiŋgah lijjii enâmustáá viehâ uceh, ovdâmerkkân sääiti keejih, ko puoh ryevdi lâi nuurrum meteoriitijn, moh lijjii uáli härviniih. Ryevdi kiävttu lasanij, ko suulân 1400 oKr. Alda-nuorttân ulmuuh lijjii oppâm ryevdi redusistem oksidmaalmâin. Taan tábáhtus čuávumuššân nuuvâi pronssipaje já aalgij ryevdipaje.

Ovdil maasuun keksim ryevdi lâi valmâštum čiiđáin njuolgist redusistmáin. Taan vyevist uuvnâ liegâsvuotâ ij pijssám ryevdi suddâmân. Tondiet puoh čiđđâ ij čonâdâttâm ruávdán já puáđusin lâi kaŋgâryevdi, mon čiđđânalliisvuotâ lâi viehâ ucce tááláid staalijd verdiddijn. Stääli ävkkin lii tot, ete tom puáhtá puášudiđ.

Táálááh stääli já liäškumryevdi valmâštâsvyevih láá keksejum esken 1800-lovvoost teikâ maŋeláá-uv.

JiešvuođahMute

Allotrooppisâš häämihMute

 
Putes ryevdi faasidiagram

Ryevdist láá nelji allotrooppisâš häämi. Tot, mii häämi tiättoo, lii kiddâ liegâsvuođâst. Ryevdi allotrooppisâš häämih láá merkkejum kreikkalâš pustavijguin α, γ, δ já ε. Uáli korrâ tedduust sáttá tiettuđ meid viiđâd häämi β-ryevdi. Ko sudes ryevdi čuásku, te tot kristalšuvá 1 538 °C:st δ-ryevdin, mast lii tilekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. 1 394 °C:st δ-ryevdi muttoo γ-ryevdin, mast lii asekuávdášlâš kuđâhâšlâš kristalrááhtus. δ-ryevdi kočoduvvoo meid austeniitin. 912 °C:st ryevdi kristalrááhtus muttoo oppeet tilekuávdášlâš kuđâhâžžân. Talle koččâmâšâst lii allotrooppisâš häämi α, mii kočoduvvoo α-ryevdin ađâi ferriitin. Ryevdi Curie-čuogâstuv ađai 770 °C vuoluubeln ryevdi lii ferromagneetlâš.

Suulân 10 GPa teddust já maaŋgâ čyeđe ceehi liegâsvuođâst α-ryevdi muttoo ε-ryevdin, mon kristalrááhtus lii kuuđâčievâg. Meid γ-ryevdi sáttá nubástuđ korrâ teddust hypoteetlâš β-ryevdin, mii vađâččij aainâs-uv 50 GPa tedduu já 1 500 K (1 227 °C) liegâsvuođâ. β-ryevdi kristalrááhtus ličij viehâ vissásávt ortorombisâš teikâ kuuđâčievâg.

Ryevdi normaalliegâsvuođâ háámán ađai α-ruávdán puáhtá kásánittiđ tuše uccâ meeri čiiđâ, enâmustáá 0,021 massaprooseent. Korrâsub liegâsvuođâst ryevdi muttoo γ-ryevdin, moos puáhtá kásánittiđ stuárráb meeri čiiđâ, 1 146 °C:st joba 2,04 %. Motomeh ryevdisiähuseh láá visteliegâsvuođâst-uv austeniithäämist. Jis siävus čuáskud hitásávt, te austeniit muttoo táválávt maasâd α-ryevdin ađai ferriitin. Jis tot čuáskuduvvoo jotelávt já čiđđânalliisvuotâ lii eenâb ko tot, mii α-ruávdán puáhtá kásánittiđ, te šadda metastaabiil häämi, martensiit, mast lii tetragonisâš kristalrááhtus. Taas vuáđuduvá stääli puášudem.

Korrâ teddust tiettum ε- já β-ruovdijn ij lah metallurgiast merhâšume, mut lii máhđulâš, ete toh láá planetij siskiist. Jis Eennâmpáálu siiskiš láá ryevdi já nikkel, te ryevdi lii tobbeen viehâ vissásávt ε- teikâ β-häämist.

IsotoopehMute

Ryevdist láá nelji stäđis isotoop: Fe-54, Fe-56, Fe-57 já Fe-58. Almolumos lii Fe-56 (91,66 %) já ton maŋa Fe-54 (5,82 %), Fe-57 (2,19 %) já Fe-58 (0,33 %). Fe-54 puáhtá teoreetlâš ennustâsâi mieldi pieđgâniđ tuble-elektronfaŋgimijn kromi isotoopin Cr-54, mut totkeeh iä lah vala uáinistám taam tábáhtus. Hypoteetlâš radioaktiivlâšvuođâ já uáli kuhes máhđulâš pelilumääigi (árvu 3,1·1022 ihheed) tiet Fe-54 lii luokattâllum stäđis isotoopin.

Ryevdist láá masa 30 rahtum radioisotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 45–74 . Kuhemus pelilumäigi, 2,62 miljovn ihheed, lii isotoopist Fe-60, mii pieđgân beetapieđgânmáin kooboolt radioisotoopin Co-60 já ton maŋa nikkel isotoopin Ni-60. Fe-60 ij innig kavnuu Eennâmpáálust, mut tiäđu ton peliumääigist lii puáhtám kevttiđ iššeen peivikode ave árvuštâlmist.

OvtâstuvahMute

Kemiallâš ovtâstuvâin ryevdi hapittemloho lii táválávt +II teikâ +III. Meid hapittemlovo +IV já +VI ryevdiovtâstuvah tiättojeh, mut toh láá uáli härviniih. Ovdâmerkkân kaliumferraatist ryevdi hapittemloho lii +VI. Ryevdi táválumos ioneh Fe2+ já Fe3+ kočoduvvojeh meid ferro- já ferri-ionin, já toi ovtâstuvah ferro- já ferri-ovtâstâhhân. Táálái IUPAC-standardij mieldi ferroferri saajeest ferttiiččii kevttiđ teermâid ryevdi(II)- já ryevdi(III)ioni.

Ryevdist láá kulmâ oksid: ryevdi(II)oksid (FeO), ryevdi(III)oksid (Fe2O3) já ryevdi(II,III)oksid (Fe3O4). Ryevdi(II)oksid lii ruánáá teikâ čapis pulver, mii tiättoo wüstiit-mineraalist, já ryevdi(III)oksid lii ruopsis teikâ ruškis aamnâs, mii tiättoo hematiitist já ruopsismuldeest. Kuábbááh-uv kiävttojeh paainân. Ryevdi(II,III)oksid lii luándust magnetiitin, já tot kiävttoo elektroniik komponentijn já kildásmittimamnâsin. Magnetiit lii noomâs mieldi ferromagneetlâš.

Ryevdi lii kuávdášatomin maaŋgâin kompleksionijn, moh adeleh laagân vuáimáás iivne. Ryevdi kompleksioneh láá ovdâmerkkân heksasyanoferraationeh [Fe(CN)6]4- já [Fe(CN)6]3- sehe tiosyanaattoryevdi(III)ioni [Fe(SCN)]2+. Heksasyanoferraat(II)ioni já Fe3+-ioni ovtâstâh kočoduvvoo preussičuovjâdin, já tot kiävttoo paainân.

Valmâštem já kiävttuMute

Ryevdi valmâštuvvoo ryevdioksidmaalmâst masunist. Maasuun čiđđâ redusist ryevdioksid positiivlâš ryevdi-ionijd meetaalryevdin já siämmást čiđđâ hapittuvvoo čiđđâdioksidin. Uási čiiđâst kásánit sudes ruávdán já puáđusin lii hárkkuryevdi, mast čiiđâ meeri lii suulân 4 %. Stääli, mon čiđđânalliisvuotâ lii ucceeb, valmâštuvvoo posomáin ááimu ruávdán, mast ááimu happi puáldá uási čiiđâst meddâl. Čiđđânalliisvuođâ mieldi ryevdisiähuseh láá luokattâllum čuávuvávt:

  • Paijeel 4,5 % hárkkuryevdi
  • Paijeel 1,7 % liäškumryevdi
  • Vuálá 1,7 % stääli
  • Vuálá 0,05 % málduryevdi

Ryevdi puátá anneeđ puoh tergâdumos metallin. Lii árvuštâllum, ete 95 % kevttum metallist lii ryevdi. Ryevdi lii uáiviamnâsin staalijn já liäškumruovdijn, moh kiävttojeh rakânâsâin, vuájánijn, mašinij oosijn, tyejipiergâsijn já maaŋgâin eres tiiŋgâin. Ryevdi kiävttoo ton ferromagneetlâšvuođâ tiet jieškote-uvlágán magneetijn ovdâmerkkân elektroniikâst já šleđgâmotorijn. Elektroniikâst kiävttoo meid elektrolyysáin valmâštum putes ryevdi ađai elektrolyytryevdi, mast ij lah ollágin čiđđâ.

Ryevdi kiävttoo katalyytin ammoniak vaalmâštmist.

Ryevdi ravâdâsâstMute

Ryevdi tiättoo ellei ruopsisseelâi hemoglobiinist, mast tot čana haapi. Ruopsisseelah jođetteh haapi kiäppáin vorrâjotteem peht kođosáid, já tondiet ryevdi lii-uv velttimettum väniaamnâs. Ryevdi vänivuotâ lii maailm merhâšitteemus ravâdâsân lahtojeijee čuolmâ, mon kierdih 20–50 prosenttid maailm ulmuin. Liijkás kuhháá jotkum ryevdi vänivuotâ hettee päärni vuoiŋâšij ovdánem, mii sáttá tovâttiđ vala rävisolmožin-uv muštovaigâdvuođâid sehe matemaatlâš já kielâlâš aapij hiäjusmittem.

Avžuuttâsâi mieldi ryevdi tárbu lii rävisnisonijn 15 mg/pp já rävisalmain 9 mg/pp. Nisonij ryevditárbu lii kiddâ mánusâškulgâmist šoddâm ryevdi monâttâsâst, já motomeh nisoneh sättih tarbâšiđ lase ryevdi raavâdaamnâsvalmâštuvâin. Paarnij já nuorâi avžuuttâsah láá kiddâ sii avveest.[2] Suomâst nisoneh finnejeh ryevdi 10,3 mg/pp já almaah 13,6 mg/pp. Eromâšávt nisoneh iä finnii tuárvi ennuv ryevdi já suulân peeli sist finnejeh ucceeb mere ko ličij koskâmiärálávt tárbu. Valje- já liäibumvalmâštuvah láá Suomâst tergâdumos ryevdi käldee. Ton lasseen ryevdi finnee piärgust, ruonnâsijn, heđâlmijn já muorjijn.

KäldeehMute

 Taat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Rauta».