Ella Holm Bull
Šoddâm Ella Jåma, meid Joma
roovvâdmáánu 12. peeivi 1929
Rávduluohtâ, Taažâ
Jáámmám čohčâmáánu 21. peeivi 2006 (76-ihásâžžân)
Snåsa, Taažâ
Pargo
Áámmát máttáátteijee já kirječällee
Noomah Ella Holm Bull
Ella Jåma
Ella Joma
Kielâ maadâsämikielâ
Peerâ
Vanhimeh Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904–1974)
Nils Pedersen Jåma (meid Joma, 1905–1948)
Pelikyeimi Nils Holm Bull
Párnááh 4

Ella Holm Bull (js. Jåma teikkâ Joma, 12. roovvâdmáánu 1929 Rávduluohtâ, Taažâ21. čohčâmáánu 2006 Snåsa, Taažâ) lâi maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee, kii poorgâi ubâ elimis maadâsämikielâ pyerrin.

Eellim

mute

Ella Jåma šoodâi roovvâdmáánu 12. peeivi 1929 Rávduluovtâst, Taažâst.[1] Suu eeči lâi Nils Pedersen Jåma (meid Joma, 1905–1948), já suu enni Anna Sofie Johnsen Steinfjell (1904–1974).[1] Suoi láin maadâsämmilâš pajeulmuuh. Ella lâi puárásumos viiđâ párnáást.

Ko Jåma lâi 18-ihásâš, te suu eeči jaamij syeinimáánu 5. peeivi 1948 tábáhtum nk. Dunderlandsdal-päärtist.[2][3] Siämmáá päärtist jammii meid suu čeeci, siäsá, iänui, ime já ohtâ hyelkki lase.[2]

Ella naajâi Nils Holm Bulláin (1929–2003) ive 1953. Ive 1954 sun valmâštui Neesna máttáátteijeeollâškoovlâst. Čuávuváá ive sunnuu vuosâpärni šoodâi já te kuulmâ ive maŋeláá sunnuu nubbe páárnáš.[2][4] Ive 1964 sun luuvâi sämikielâ vuáđu-uápuid Oslo ollâopâttuvvâst. Ive 1967 já 1969 šoodáin sunnuu kyehti nuorâmuu párnáá.[2]

Karrieer

mute

Ive 1968 vuáđudui Åarjel-saemiej skuvle, mon vuossâmuš máttáátteijee já rehtor Holm Bull lâi. Sun nomâttui viirgán jo tolebáá ive, vâi sun kiergâničij rähtiđ oppâmaterialijd ovdil luuhâmive aalgâ.[4] Ive 1974 suoi Knut Bergslandáin rahtijn maadâsämikielâ kirjekielân ortografia, mii sunnuu kunnen lii kočodum Bergsland-Bull-ortografian.

Anna Jacobsen lasseen meid Holm Bull lâi jurgâlâm Säämi suuvâ lavluu saanijd maadâsämikielân.[5]

Čohčuv 1989 lijjii Taažâst vuossâmuuh sämitiggevaaljah, main sun väljejui sämitiggeairâsin. Sun lâi sämitiggeest iivij 19891993.[6]

Palhâšumeh

mute

Holm Bull finnij maaŋgâ palhâšume pargostis. Ovdâmerkkân ive 2004 sun finnij vuossâmuu Kollekielâ-palhâšume tondiet ko sun lâi ruhnom ubâ eellimääigis maadâsämikielâ sehe njálmálii já kirjálii kevttim lasettem.[7][8]

Kirjeh

mute

Jurgâlusah

mute

Muusik

mute

Albumeh

mute
  • 1996Jåvle-Laavlomh, juovlâlavluuh[14]
  • 1997Laavlomh-Maanide, párnáilavluuh

Käldeeh

mute

  1. 1,0 1,1 Lundström, Kjell-Åke: Ella Jåma Samer i Västerbotten - Helgeland. Čujottum 29.4.2021-04-29. (ruotâkielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Keskitalo, Aili: Ella Holm Bull - Sámediggi Sametinget Sämitigge. Čujottum 29.4.2021. (kirjetárukielân)
  3. Aslaksen, Eilif Andreas: Minnes pionerene som omkom NRK Sápmi. 11.6.2008. Čujottum 29.4.2021. (kirjetárukielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 Jonassen, Ellen Bull. Voestes learohkh saemieskuvlesne Snåasesne. Kirjeest Lund, Svein. (toim.) Sámi skuvlahistorjá 5. — Samisk skolehistorie 5. — Samien skuvle-vaajese 5. — Sámij skåvllåhiståvrrå 5. Davvi Girji. 2011. Čujottum 30.4.2021 (maadâsämikielân)
  5. Saemie eatnemen vuelie – Samenes nasjonalsang i sørsamisk og norsk versjon Gaavnoes. Čujottum 29.4.2021. (kirjetárukielân)
  6. Ella Holm-Bull Forvaltningsdatabasen. Čujottum 30.4.2021. (kirjetárukielân)
  7. 7,0 7,1 Gollegiella - Nordisk samisk språkpris deles ut høsten 2012 regjeringen.no. Čujottum 29.4.2021. (tárukielân)
  8. 8,0 8,1 Kollekielâ – Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Sämitigge. Čujottum 30.4.2021.
  9. Rantala, Leif: Sámiráđđi 50 jagi (PDF) 18. Čujottum 4.2.2021. (tavesämikielân)
  10. Åarjel-saemien 1 Barkoe-gærja Ovttas.no. 26.1.2012. Čujottum 17.6.2024. (kirjetárukielân)
  11. Jaahke jïh Joakime Finna. Čujottum 17.6.2024. (suomâkielân)
  12. Jåerhke Ovttas.no. 26.1.2012. Čujottum 17.6.2024. (kirjetárukielân)
  13. Jåerhke Biblioteksøk. Čujottum 17.6.2024. (kirjetárukielân)
  14. Jåvle-laavlomh : julesanger på sørsamisk Finna. Čujottum 15.8.2024. (suomâkielân)

 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Ella Holm Bull