Wikipedia

Amurleopard

Amurleopard (Panthera pardus orientalis) lii leopard vyelišlaajâ. Eŋgâlâskielân amurleopardist láá noomah "Amur leopard", "Siberian leopard",[2] "Far Eastern leopard"[3] já "Korean leopard".[4] Suomâkielân tot lii "amurinleopardi".

Amurleopard
Panthera pardus orientalis
(Schlegel, 1857)
Tile VU (kriittisávt uhkevuálásâš)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Vyeliluokka Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria
Uásiluokka Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko Feliformia
Hiäimu Kissáelleeh Felidae
Vyelihiäimu Stuorrâ kisáh Pantherinae
Suuhâ Panthera
Šlaajâ pardus
Vyelišlaajâ orientalis

Olgohäämi já stuárudâh

mute

Ores lii 107–136 cm kukke. Ton sevealodâh lii 64–78 cm, já ton seibi lii 82–90 cm kukkosâš. Ores tiäddá 32,2–48 kg, já niŋálâs vist tiäddá 25–42,5 kg. Amurleopard turkkâ lii times, saahâd já kukke. Tuurhâ kukkodâh keessiv lii 2–2,5 cm, já tälviv joba 7 cm. Tälviv amurleopard turkkâ lii kuovgisfiskâd, fiskisruopsâd teikkâ ruopsisfiskâd. Keessiv turkkâ lii kuovgâdub.[5]

Lavdâm

mute

Nuorttâ-Ruošâst amurleopard iälust kuávlust, mii lii 7 000 km2 vijđosâš.[6] Tot lii hárjánâm kolmâ šoŋŋâdâhân.[7] Amurleopard jotá enâmist nuubán Ruošâst, Kiinast já máhđulávt meiddei Tave-Koreast.[8] Oovtâ amurleopard eellimkuávlu lii táválávt 5 000–30 000 ha viijđes, já vijđodâh lii kiddâ ton avveest, suhâpeeleest já peerâstuáruduvâst. Eellimkuávlu sáttá leđe joba 100 km2 viijđes talle ko salâselleeh tegu kyeppirkozzâliih láá uccáá.[9]

 
Ruopsâdin merkkejum kuávlu lii tááláš tiettumkuávlu.

Kiinast amurleopard kovvejui pivdokamerain vuossâmuu keerdi ive 2010 Hunchun aalmuglâšmeecist Changbai váráduvâst.[10] Tobbeen láá sehe lostâvyevdih já kuácceevyevdih, moh láá 600–1 200 meetter aloduvâst, já ive koskâliegâsvuotâ lii suullân 1,5 °C.[11] Kiina eres kuávluin amurleopard tiättoo iänáážin tuárispeln leijee aalmuglâšmeecijn.[12]

Historjálávt amurleopard tiettui Siberia nuorttâoosijn já Kiina tavenuorttâoosijn sehe ubâ Mantšuriast já Korea njargâenâmist.[13] Ruošâst ton eellimkuávlu ucoi 1970-lovvoost joba 80 %. Korea njargâenâmist amurleopard lappui Jaapaan vääldi vyelni.[14] Iivij 1910–1945 tobbeen jammii ucemustáá 624 amurleopardid. Maadâ-Koreast majemuš amurleopard tuáppejui ive 1970,[4] já tobbeen amurleopard lii virgálávt jáámmám suhâjämimân. Motomeh totkeeh láá kuittâg iävtuttâm, ete Tave-Korea tuárispeln leijee kuávluh liččii vala pyereh já sopâvááh amurleopardân.[1] Kiinast amurleopard tiettui ovdil Xingan váráduvâst, Changbai vaarijn já Wanda vaarijn 1970-lovo räi.

Raavâd

mute

Siämmáánáál ko eres-uv leopard vyelišlaajah amurleopard iälá ohtuunis, eereeb niŋálâs mast láá čiivgah.[5] Amurleopard jotá iänáážin iho.[15]

Amurleopard iälá tagarijn kuávluin, main vildâelleeh láá valjeest, já tot čuávu ungulaatij čoogijd. Ussuri kuávlust tot pivdá siberiameccikavrâsijd (Capreolus pygargus), mantšuriakavrâsijd (Cervus nippon mantchuricus), mantšuriavapitijd (Cervus canadensis xanthopygus), myskikavrâsijd (Moschus moschiferus), mantšuriasoorvâid (A. a. cameloides) já ussurivildâšoovijd (S. s. Ussuricus). Amurleopard pivdá meiddei ucebijd elleid tego säpligijd, njuámmilijd, čäci- já käniluudijd já aasiamievrijd. Kedrovaya Pad luándumeecist meccikavrâseh láá puoh tehálumoseh salâselleeh amurleopardân.[5]

Lasanem

mute
 
Čivgâ Cottbus elleikäärdist

Amurleopard šadda suhâjuátkimahan suullân 2–3-ihásâžžân. Parâttâllâmäigi lii uđđâivemáánust já kuovâmáánust,[16] mutâ motomij käldei mield amurleopardist ij lah tiätu parâttâllâmäigi.[15] Niŋálâs lii čuávjist suullân 90–105 peivid, já tot čivgá 1–6 čiivgâ,[16] mutâ motomij käldei mield čiivgah láá 2–3.[15] Čiivgah teddih suullân 500–700 g. Toh šaddeh čalmettemmin, já toi čalmeh lekkâseh love peivid šoddâm maŋa.[16] Čiivgah uáhuh 12–15 peivid šoddâm maŋa, já toh uáppih pivdeđ suullân kuulmâ mánuppaje ahasâžžân. Čiivgah kyeđih niŋálâs suullân 18–24 mánuppaje ahasâžžân.[16] Niŋálâs já ton čiivgah kávnojeh maŋgii kavrâsfaarmij aldasijn, tastko lojes kavrâseh láá lyetittettee raavâdkäldee vaigâdis aaigij.[17] Luándust amurleopard iälá suullân 10–15 ihheed.[18]

Uhkeh

mute

Amurleopard luokittâllui uhkevuálásâžžân ive 1996.[18] Ive 2022 Ruošâst lijjii 125 rävis amurleopardid, já ive 2019 Kiinast vist 46 amurleopardid.[18] Arvâlusah nääli stuáruduvâst kuittâg mulsâšudeh já motomij käldei mield luándust láá tuše 35–40 ohtâgâssâd.[16] Maailm elleikaardijn láá suullân 200 amurleopardid, main peeli láá Euroopist.[19]

Amurleopard syelipivdoo ton tuurhâ muččâdvuođâ tiet[18] já ärbivuáválii kiinalii talhâstiettuu tárboid. Ive 1999 Ruošâst kávnojii kyehti amurleopard tuurhâ, moh lijjii vyebdimnáál 500 já 1 000 dollar hoddijn.[18] Eennâmviljâlemkuávluh já siijdah pirâstiteh meecijd, main amurleopard iälust, já tondiet syelipivdeeh peesih älkkeht meccijd.[18] Tot lii stuorrâ čuolmâ sehe amurleopardân já eres pivdoelleid.[18]

Amurleopard luándulii eellimpirrâs äštih meccipyelimeh já uđđâ maađijij huksim. Motomin ulmuuh puálláátteh ovdâmerkkân piälduid, vâi tain šodâččii ravâdâhvaljaabeh. Primorje kuávlupirrâduv maadâviestâruásist lii šoddâm taggaar kuávlu, kost láá vääniht kuácceevyevdih já eenâb "savaneh", maid amurleopard oro velttimin (vaarâ ungulaatij vänivuođâ keežild).[17]

Suojâlem

mute

Amur Leopard and Tiger Alliance (ALTA) lii ryeššilij já viestâreennâmlij ornijduumij aalgâ, mon ulmen lii suojâliđ amurleopardijd já tiigerijd. ALTA viggá suojâliđ kuávlu biologlii rigesvuođâ ohtsâšpargoost Ruošâ haldâttâssáin, páihálij já kuávlulij háldáttâsâiguin sehe jieškote-uvlágánij NGO-organisaatioiguin. Ive 1996 rääjist ALTA jesâneh láá sárnum amurleopardij maasâdpyehtimist Sihote-Alin várádâhân.[20]

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute

  1. ↑ a â Amur Leopard iucnredlist.org. Čujottum 20.8.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. ↑ Ognev, S. I.: Mammals of the U.S.S.R. and Adjacent Countries. Vol. 2 : Carnivora. Washington D.C.: National Science Foundation, 1962. ISBN 9780836830262.
  3. ↑ Pikunov, D. & Korkishko, V.: The Far Eastern leopard. Moskova: Nauka, 1992.
  4. ↑ a â Hyun, J. Y. et al.: Phylogenetic study of extirpated Korean leopard using mitochondrial DNA from an old skin specimen in South Korea. PeerJ., 2020, nr 8, s. e8900. PubMed:32435529. doi:10.7717/peerj.8900.
  5. ↑ a â b Heptner, V. G. & Sludskij, A. A.: "Bars (Leopard)". Mlekopitajuščie Sovetskogo Soiuza. Moskva: Vysšaia Škola [Mammals of the Soviet Union. Volume II, Part 2. Carnivora (Hyaenas and Cats)], s. 203–273. Washington DC: Smithsonian Institution and the National Science Foundation, 1992. ISBN 9004088768.
  6. ↑ Hebblewhite, M. et al.: Predicting potential habitat and population size for reintroduction of the Far Eastern leopards in the Russian Far East. Biological Conservation, 2011, nr 144 (10), s. 2403–2413. doi:10.1016/j.biocon.2011.03.020. Bibcode:2011BCons.144.2403H.
  7. ↑ Uphyrkina, O. & O'Brien, S. J.: Applying molecular genetic tools to the conservation and action plan for the critically endangered Far Eastern leopard (Panthera pardus orientalis). Comptes Rendus Biologies, 2003, nr 326 (Supplement 1), s. S93–97. PubMed:14558456. doi:10.1016/s1631-0691(03)00044-1.
  8. ↑ Nam, Sangmin: Ecosystem Governance in a Cross-border Area: Building a Tuman River Transboundary Biosphere Reserve. China Environment Series, 2005, nr 7, s. 83–88. Artikkâl nettiversio (PDF).
  9. ↑ Kostyria, A. V. et al.: Results of Camera Trap Survey of Leopard Population in Southwest Primorski Krai, Winter 2002–2003 global.wcs.org. Čujottum 7.9.2024. (eŋgâlâskielân)
  10. ↑ Feng, L. et al.: First image of an Amur leopard recorded in China. Cat News, 2011, nr 55, s. 9.
  11. ↑ Qi, J. et al.: Spatial distribution drivers of Amur leopard density in northeast China. Biological Conservation, 2015, nr 191, s. 258–265. doi:10.1016/j.biocon.2015.06.034.. Bibcode:2015BCons.191..258Q.
  12. ↑ Laguardia, A. et al.: The current distribution and status of leopards Panthera pardus in China. Oryx, 2017, nr 51 (1), s. 153–159. doi:10.1017/S0030605315000988.
  13. ↑ Ellerman, J.R. & Morrison-Scott, T.C.S.: ”Panthera pardus Linnaeus, 1758”, Checklist of Palaearctic and Indian mammals 1758 to 1946, s. 316–317. British Museum (Natural History), 1966. Tyeje nettiversio.
  14. ↑ Jo, Y.S. & Baccus, J.T.: Are large cats compatible with modern society on the Korean Peninsula?. Ecological Restoration, 2016, nr 34 (3), s. 173–183. doi:10.3368/er.34.3.173.
  15. ↑ a â b Top 10 facts about Amur Leopards www.wwf.org.uk. 20.9.2023. Čujottum 31.10.2024. (eŋgâlâskielân)
  16. ↑ a â b c č Amur Leopard Capron Park Zoo. 9.8.2018. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
  17. ↑ a â Hötte, Michiel: Amur Leopard and Tiger Conservation web.archive.org. 2003. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
  18. ↑ a â b c č d đ Amur Leopard worldwildlife.org. Čujottum 1.11.2024. (eŋgâlâskielân)
  19. ↑ Amurinleopardi korkeasaari.fi. Čujottum 1.11.2024. (suomâkielân)
  20. ↑ Spitzen, V. V. et al.: A Program for Reintroduction of The Far Eastern Leopard into Southern Sixhote-Alin, Primorskii Krai, Russian Far East. Amur Leopard Reintroduction, 2012, s. 88–106. The Amur Leopard and Tiger Alliance.
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Amurleopard&oldid=117506"